Mõlemas koolis asutas Läte koori ja orkestri. Ta kirjutas oma koorile juba ka ise laule, ent tundis samal ajal vajadust end muusikalistes teadmistes ja oskustes täiendada ning hakkas käima Tartus eratunde võtmas. IV üldlaulupeol Tartus (1891) oli Läte juba üks üldjuhtidest ning seal kanti ette ka tema kooriteos "Laul rõõmule". 1895.aastal siirdus Läte Saksamaale Dresdeni Konservatooriumi, mille lõpetas kahe aastaga, koorikopmonisti eriala Felix Draeseke klassis. 1900.aastal asutati tema eestvedamisel Tartus Eesti Üliõpilaste Seltsi juurde Eesti esimene sümfooniaorkester. Orkestri juurde moodustati ka mees- ja naiskoor ning selliste koosseisudega hakati Läte juhatusel andma rahvalikke sümfooniakontserte. Koos Tobiasega valmistas Läte ette mitmete vokaalsümfoonilisete suurvormide ettekandeid, sh J. Haydni "Loomine", G. F. Händeli "Juudas Makabeus" jm
ja VI üldlaulupeo üldjuhte. Aleksander Läte (12. I 1860 Pikasilla Aakre vald - 8. IX 1948 Tartu), helilooja ja dirigent. Lõpetas 1879 Valga seminari. Oli 1879--1983 kooliõpetaja Puhjas, 1883--1995 ja 1897--1900 köster ja kooliõpetaja Nõos. Asutas ja juhtis laulukoore, oli IV üldlaulupeo üldjuhte, esines pianistina. Astus 1895 Dresdeni konservatooriumi, lõpetas selle 1897 koorikompositsiooni erialal (F. A. Draeseke kl.). Aastast 1900 tegutses Tartus koori- ja orkestrijuhina, ajalehe "Postimees" muusikaarvustajana ja klaveriõpetajana, esines klaveri- ja orelisolistina. Asutas Tartus 1900 esimese eesti sümfooniaorkestri. Pärast venna Eugen Sprenk-Läte surma 1932 juhtis Tartus klaveritöökoda "Sprenk-Läte", täiustas klaveri konstruktsiooni. Avaldanud koorilaulukogumikke, uurinud värvus- ja valgusmuusika, akustika ja intonatsiooni ning klaveriehituse ja -õpetuse teoreetilisi probleeme
annaabi.ee 
