esimesed kokkupuuted alkeemiaga. Faber'it huvitas kuidas loodus toimib see jäi talle elu lõpuni saladuseks. Ta tegeles ka astroloogiaga ennustas tähtede seisu järgi. Ta uskus, et arvudel on maagiline jõud ning asus Padovas matemaatikat õppima. Peagi kutsuti Johannest Veneetsiasse, Arnulfo Dandolini ihuarstiks. Oli ilmselge, et Dandoini kutsus Faberit Veneetsiasse kui alkeemikut, mitte kui arsti. Pärast Dandolini surma suundus Johannes Viini. Ta kohtus Viinis krahv Aloysius von Drachenheimiga, kes Johannese Rumeeniasse enda teenistusse kutsus. Drachenheim'i lossis elades sai Johannes aru, et seal tegeletakse musta maagiaga ning pöördus tagasi Viini. Ta soovis pühenduda iseseisva arsti kutsele ning rändas ringi 2 aastat, mil sai tunda palju nälga ja vaesust. Kuuldused, aga imeheast arstist levisid lihtrahva seast ka aadlike kõrvu. Johannes Faber'it peeti oskuslikuks nõiajookide valmistajaks, kui ta aitas ühel jõukal pankuril järeltulija eostada. Imepärasena näiv tegu
XI Dandolini oli oma peo korraldamisega nii hoos, et korraga hakkas tal süda valutama. Siis mõtles Johannes, et annaks talle õige seda meremehe armupulbrit. Andiski, aga ainult poole. Õhtuks oli Dandolini surnud. Õnneks keegi teda ei kahtlustanud. Seejärel läks Johannes tagasi Viini oma sõbra Georgi juurde. Johannes vaimustus nüüd Transilvaaniast , mida kutsuti ka Seitsme Lossi maaks. Ta kohtus Viinis ka krahc Aloysius von Drachenheimiga, kes Johannese enda teenistusse kutsus. Nad oli väga sarnased ja kui Johannes asus krahvi horoskoopi koostama, sai aru, et nende teed on ühte loodud. Nad kõndisid krahvi ja tema sõjaväega läbi kõrbete ja steppide, kuni jõudsid kauaoodatud Seitsme Lossi maale. Loss Drachenheim asus maa põhjapiiril. Selle lossi pärliks oli aga krahvi abikaasa krahvinna Katharina von Drachenheim, kes oli kõige kaunim naine, keda Johannes oli kunagi näinud. XII
annaabi.ee 
