kujunemisromaan. Peategelasteks Jens Nielsen ning tolle ema Jensine. Ebakunst, küündimatus, oletatav geenius paljastatakse konfliktis, mis tekib armastuse tõttu. USAs tegi ta veidike kaastööd ,,Uuele ilmale", nt satiir ,,Ülinupik", pilkejutud ,,Minu esimene business" ja ,,Jack Brown". Suvel sõitis koos abikaasaga tagasi Kopenhaagenisse. Kirjanikuna hakkas teostama ammuaeget unistust kirjutada midagi draamazanris. Esiknäidend ,,Tabamata ime" valmis 1912, ,,Pisuhänd" 1913. järgmistel aastatel oli tema põhitööks romaani ,,Mäeküla piimamees" kirjutamine, mis ilmus 1916. 1916 pani ta kirja ka näidendi ,,Side". 6. mail 1917 saabusid Vilded tagasi Tlnna, kust oli lahkutud 11 aasta eest. Vilde suhtumine oli pagulusaastate jooksul oluliselt muutunud. Ta arvas, et sotsialistliku ühiskonna poole ei tohi pürgida revolutsioonilisel teel. Ta leidis, et esimene
Gans. ( Sealsamas: 23) Berliinis elas Marx esialgu üksildast elu. Siin töötas ta veel pingelisemalt kui Bonni ülikoolis. Üheks selle tulemuseks, lisaks kolmele vihikule, mis olid täis Jennyle pühendatud sonette ja teisi luuletusi, olid küllaltki rohkearvulised laulud, ballaadid, romansid, epigrammid. ( Sealsamas: 23) Paljudes oma luuleteostes maksis noor Marx tribuuti revolutsioonilisest romantismist kantud mässumeeleoludele. Ta proovis jõudu ka draamazanris ja isegi satiirilise romaani zanris, kuid kõik need katsed jäid pooleli. Sellest kõigest, mis Marx luulezanris oli kirjutanud, avaldati vaid tema ,,Raevukad laulud" 1841. aastal ajakirja ,,Athenäum" veergudel. ( Fedossejev et al. 1972: 24) Marxi peamiseks tegevusalaks Berliinis oli siiski teadus. Säilinud kirjas oma isale räägib ta loetud raamatutest, tohutu hulga läbiuuritud materjali süstematiseerimise katsetest, iseseisvatest teoreetilistest otsingutest
annaabi.ee 
