90ndatel kirjutab mitmes keeles. Venekeelne osa tema kirjutatud, mitte tõlgitud. Katsetab erinevaid keeli, nende kasutamine tähendab otsesemalt seda, et 90ndate lõpus hakkab kirjutama võrukeelset luulet. Esseesid kirjutab juba varakult. Tuleb ka muud, esimene tähelepanu äratanud tekst "Neljakuningapäev". Mikiver lavastab selle. Tekst ilmub trükist alles 2015 "Loomingu raamatukogu" esimeses numbris. ! Mängib kaasa, iseloomustades neid tendentse, mis draamauuenduse järel tuleb: pöördumine mälu poole, rahvuslikkuse poole. Tegu tragöödiaga, kus ajaloo tasandil nelja kuninga tapmisest Paides ja jüriööst. Rahvuspoliitilist tähendust, mis näidendil on, tajuti omas ajas. Tähendas, et näidend sai teatris mängida 11 korda, siis keelati ära. Proosakilde, essesitlikku proosat hakkab tulema 80ndate lõpul. Uuel sajandil, Kaplinski proosa areneb välja, tekste tuleb juurde, tuleb erinevaid laade juurde
elu või elumõte või midagi, mis selleni viib. Mingi suur haare või pretentsioon on sees. 9. Eesti draama põhisuundumusi ja autoreid aastatel 196685. Uus draamakirjanduse õitseaeg, üks võimsamaid perioode Eesti draamas. Kollektiivne fenomen. Esile tõuseb Rummo ,,Tuhkatriinumäng". Kaks perioodi: 19661972 ja 1973 1985 Juhan Smuuli ,,Polkovniku lesk" jätkab 1960ndate lõpuni ja 170ndate alguseni. ,,Polkovniku lesk" tekitab draamauuenduse. Draamauuendus ja teatriuuendus hakkavad 1960ndate II poolel liikuma paralleelselt. 1960ndate keskpaigas valiti Bertolt Brechti tee (ohutum autor, kui Artuaud. Brechtilik tee ,,Polkovniku leses" ja ka Ain Kaalepil. Artur Alliksaare (Nimetu saar (1966) - mudeldava tendentsiga). Mudeldraama mudeldav tendents, mis proovib korraga haarata väga paljut, tekib soov öelda elu kohta kõike. Modelleeritakse kogu maailma ja olemist.