tugeva prantsuse mõju alla. Muuhulgas on teada, et Londonisse püüti meelitada ka Lully`d. Samas tunti ja lavastati Inglismaal ka itaalia oopereid. Sestap kujunes inglise ooper kohalike traditsioonide segunemisel võõramaistega. Inglise muusikateatri eripäraks olid õukondlikud maskietendused, milliseid tunti juba enna 1600-ndaid aastaid. Nendesse mütoloogilise või allegoorilise sisuga draamateostesse oli põimitud palju muusikalisi numbreid (sooloaariad, koorid, balletistseenid) ning erilise tunnusena pantomiim. Pärast Cromwelli ajastu lõppu oli Inglismaal suurmoeks kirjutada muusikat draamaetendustele, sellest arenes välja nn.semiooper (lad.k. semi- = pool, pooleldi). Selles zanris puuduvad retsitatiivid, nende asemel antakse dramaatilist tegevust edasi kõnedialoogide abil. Üks esimesi tuntud lavateoseid selles stiilis oli John Blow´ "Venus ja Adonis" (1684/85).
Vene õigeusu propageerimine. Romanovite dünastiale püstitati mälestusmärgid. Võitlus saksastumise ja venestumise vahel. - Rahvusliku ärkamise ajal puhkes õide eesti-ja lätikeelne ilmalik kirjandus. Trükiste arv kasvas 19.sajandi lõpul hoolimata venestamispoliitikast. - Rahvusliku ärkamise periood romantilise isamaalisuse järel, millen äideteks on eesti luuletaja Lydia Koidule ja läti poeet Auseklis, ilmus eesti ja läti kirjanike proosa-ja draamateostesse realism. Esimene lätikeelse romaan ,,Menieku laiki" Maamõõduaeg, ilmus 1879, autoriteks vennad Reinis ja Matiss Kauzite. Lätlane Rudolfs Blaumanis ja Eduard Vilde. - Leedu rahvusliku ärkamise suur laulik Maironis luuletused ,,Kevadhääled" ja ,,Noor Leedu". Leedu kirjanduslik õitseng pidi ootama 1904.aastani. - Sajandivahetusel kerkisid esile kunstnikud: lätnlane Janis Rozentals, eestlane Ants
annaabi.ee 
