autobiograafiline romaan-autori elust ispireeritud romaan ood- ülistuslaul karakterkomöödia- komöödia, milles pearõhk on peategelase karakteri esiletoomisel eepos- kangelaslugu kompositsioon- ülesehitus proloog- teose eellugu humanism- isiksust väärtustav maailmavaade dramatiseering- proosa- või luuleteksti töötlus draamatekstiks pastoraalromaan- maaelu idülliliselt kujutav proosateos kadunud põlvkond- I maailmasõjas osalenud noored mehed remark- ääremärkus paroodia- pilav jäljendus monoloog- pikem üksikkõne prototüüp- kangelase aluskuju satiiriline komöödia- teravalt pilkeline naljamäng sonett- 14-realine luuletus novell- lühike puändiga lõppev proosapala poeem- jutustavat laadi värssteos Antiik müüdid-pärimuslik kujutelm maailma ja ühiskonna nähtuste tekkimisest ning seda põhjustanud
kasutab küllaltki vabalt. Sündmused toimuvad kindlas ajaloolises keskkonnas. Algriim-sõnade algushäälikute korgamine värsi (või muu mõttelist tervikut väljendava ühiku) piires. Anekdooti iseloomustab kokkusurutud sõnastus ja vaimukas teemaarendus. Lõppeb tihti puändi ja vabastava naeruga. Ballaad on pikem jutustav luuletus, mille aineks mingi erakordne, enamasti sünge või kurva lõpuga sündmus. Dramatiseerimine on proosa või luuleteksti muutmine draamatekstiks Dramaatika e näitekirjandus on üks kirjalnduse 3 põhiliigist Draama on dramaatika põhizanr, teda iseloomustavad dialoodivorm, olevikulusus, tegevuse keskendatus ja pingeline arendus ning tegelasvahelised vastuolud. Epiteet on omadussõna, kirjeldavpoeetiline täiend, mis tõstab esile midagi olulist. Elulood on elukäigu kirjeldused, omamoodi minevikumälestused Haiku on jaapani klassikaalne väike luulevorm. Haiku koosneb 3 reast ja 17 silbist Teemaks on loodus ja inimtunded.
Tegelaskõne võib draamas olla nii seotud (värsis) kui sidumata kõnes (proosas). Kuni 19. sajandini olid ülekaalus värssnäidendid, hiljem on dramaatikas võidule pääsenud sidumata kõne. Tegelaskõnet kirjanduses ja inimeste rääkimist argielus ei saa siiski samastada, kuigi neil on palju sarnasusi. Draamatekstilt oodatakse, et see oleks kõneldav ja mõjuks loomulikult, kuid samas oleks kunstiliselt korrastatud. Argikõne on draamatekstiks liiga kaootiline, sisaldab palju lõpetamata lauseid, kogelemist ja sõnade otsimist. 12.Mis on dialoog, mis on monoloog? Kuidas need üksteiseks üle võivad minna? Dialoog ehk kahekõne on kahe või enama isiku kõnelus. Dialoogi aluseks on enamasti olukord, kus tegelastel on erinev info või erinevad vaatepunktid, nii et neil tekib vajadus kõnelemiseks. Kahekõne sõltub tegelaste arvust; tegelaste ühiskondlikust
Tegelaskõne võib draamas olla nii seotud (värsis) kui sidumata kõnes (proosas). Kuni 19. sajandini olid ülekaalus värssnäidendid, hiljem on dramaatikas võidule pääsenud sidumata kõne. Tegelaskõnet kirjanduses ja inimeste rääkimist argielus ei saa siiski samastada, kuigi neil on palju sarnasusi. Draamatekstilt oodatakse, et see oleks kõneldav ja mõjuks loomulikult, kuid samas oleks kunstiliselt korrastatud. Argikõne on draamatekstiks liiga kaootiline, sisaldab palju lõpetamata lauseid, kogelemist ja sõnade otsimist. 12.Mis on dialoog, mis on monoloog? Kuidas need üksteiseks üle võivad minna? Dialoog ehk kahekõne on kahe või enama isiku kõnelus. Dialoogi aluseks on enamasti olukord, kus tegelastel on erinev info või erinevad vaatepunktid, nii et neil tekib vajadus kõnelemiseks. Kahekõne sõltub tegelaste arvust; tegelaste ühiskondlikust
annaabi.ee 
