Hugo Raudsepp (1883-1952) oluline 1920-1930ndate draamas. Avas komöödia, ,,Mikumärdi" oli tähtsaim. Raudsepp avas suurema laine. Teatris olid otsingulised suundmused esile tõusnud, tõlgitud tekstide kaudu. See kõik viis publik vähenemiseni. Tekkis sügav lõhe publiku ja teatripraktika vahel. Oli vaja see lõhe ületada ja ületamine toimus järsu pöördena 1920ndate lõpp, 1930ndate algus. Situatsioon muutus tänu Raudsepa loomingule. Draamaloomingus on Raudsepal 3 perioodi: 1. Draamaotsingute algus 20ndatel prooviti erinevates laadides kirjutada, ajakriitiline draamalooming. ,,Demobiliseeritud perekonnaisa" (1923), ,,Ameerika Kristus" (1926) ,,Sinimandria" (1927) tuntum näidend. Tõdetud, et eesti komöödia ajaloos üks algupärasemaid süzeelahendusi. 2. Kõrgperiood (1929-34) - ,,Mikumärdi" (1929) käes pöördehetk. Tähtis draamakirjanik pärast Kitzbergi. Raudsepa menu jätkus näidenditega läbi 30ndate. Klassikalised võtted:
Hakkas romaani kirjutama varem. Raudsepp jääb Eestisse ja püüab kohaneda, aga see ei õnnestu. Pärast 50ndate aasta pleenumit ta arreteeritakse ja sureb 1952. aastal. Kui ilmub 1973. a raamat pealkirjaga "Hugo Raudsepa kannatustee", mis ilmus paguluses. 4. oktoober 2010 Looming Võib eristada 4 perioodi, aga need on erineva pikkuse ja tähendusega: 1) küllalt pikk, aga suhteliselt tähendusetu följetonid, luuletused 2) aktiivsemalt draamatekste kirjutama 1920ndatel draamaotsingute algus 3) kõrgperiood suhteliselt lühike aeg (19291934) 4) hilisem periood niipalju veenvaid lahendusi ei paku Kõige varasemast perioodist ei ole eriti midagi rääkida. Need otsingud draamas lähevad alguses õige mitmesse suunda ja sulavad kokku ajaga. Kui vaadata tekste, mis esimestena hakkavad endast märku andma "Demobiliseeritud perekonna isa", "Ameerika Kristus" - ajakriitilisus, mis on 1920ndate I poole üldisem joon kirjanduses; ajakriitikale