arengutasemel domineerib ning lapse arengut enim mõjutab. Seetõttu on mängu peetud ka universaalseks kasvatusvahendiks, mille käigus arenevad eelkõige lapse suhtlemisoskus, tahte- ja tundevald, motivatsioonide sfäär, isikuomadused, tajud, mõtlemine jm. [5] Rollimängud on selles eas tavalised ning näitavad, et mina on saavutanud sellise stabiilsuse, et laps naljapärast teeskleb, nagu oleks ta keegi teine.[6] Sotsiaalne külg: sotsiaalse draamamängu vaatlemine osutab, et sotsiaalsete rollide osas toimub palju läbirääkimist. Müramismängu vaatlus näitab, et selles kasutatakse sageli paljude kaaslaste koordineerimist, mis viitab sellele, et sel mängul võib olla sotsiaalseid funktsioone sõprade leidmises ning võitlemis- või domineerimisoskuste harjutamises. [1] Sotsiaalsete klasside erinevusi on täheldatud laste sotsiaalses draamamängus lasteaedades ja mängugruppides. Kui lastel, ükskõik mis põhjusel, ei ilmne lasteaias
Tööprotsessi sobivad mängud ja jutustused: Õuemäng: „Kummikuvise“, toamäng „Riidekott“, fantaasiamäng „Elas kord...“, mäng „Kapsad“, mäng „Öö ja päev“. Raamatud: T. Toomet „Kodused asjad“, Eesti rahva ennemuistsed jutud“, Eesti muinasjuttude kuldraamat“, „Ööbik ja vaskuss“. Dramatiseering „Vaeslaps ja talutütar“ J. Kunderi teose ainetel Koostaja: Kätlin Kattai KLÕ 24 Eelnev ettevalmistus: Enne draamamängu mängimist on lapsed tutvunud kirjanduspalaga „Vaeslaps ja talutütar ”, mis on selle näidendi aluseks. Lastega on läbiarutatud näidendis olevad tegelased ja nendele omane välimus. Näidendit mängitakse koolieelikutele. Kasutatavad vahendid valmistatakse õpetajate poolt. Vanemas rühmas võivad lapsed ka ise mängida ja endale riietuse valmistada, jutustajaks võib olla laps, samuti valmistakse koos dekoratsioonid
annaabi.ee 
