Lavastaja: Kalju Komissarov Lavastuskunstnik: Jaak Vaus Kostüümikunstnik: Gerly Tinn Muusikajuht: Peeter Konovalov Koreograaf: Oleg Titov Grimmi-ja parukameistrid: Ülle Konovalov, Jaana Kukk, Merle Saluveer Helimeistrid: Üllo Kaur, Rain Kõrbe, Üllar Priks Valgusmeistrid: Tiina Barbo, Liila Väli, Villu Konrad, Evald Laur Lavameistrid: Riho Otsma Etenduse juht: Kaisa Sein Autorid Eppu Nuotio Kirjanik ja stsenarist. Kirjutanud 480 stsenaariumi telefilmidele, laste-ja draamalavastustele jne; kokku 26 romaani, luulekogu ja lasteraamatut, lisaks sellele näidendeid, dramatiseeringuid, tõlkeid, kolumne ajakirjandusele, laulutekste. Tiina Brännare Erialalt tantsija, õppinud seda ala New Yorgis, Londonis ja Stockholmis. 1992. aastal sai näitlejakutse Teatrikõrgkoolis, on mänginud muuhulgas mitmetes teleseriaalides ning lavastanud muusikale ja revüükavasid. Matti Seppänen Kunstiprofessor, Soome hinnatumaid moekunstnikke. Lavastaja Kalju Komissarov
1928.a. kutsuti Tubin Tartu Meeslaulu Seltsi meeskoori dirigendiks, mida ta juhatas kuni Eestist põgenemiseni 1944.a. 1930.a. lõpetas Eduard Tartu Kõrgema Muusikakooli ning asus elama Tartusse. 1930.a. alustas Tubin oma tegevust "Vanemuise" teatris esialgu klaverisaatjana, seejärel dirigendina juhatades ka "Vanemuise" aiakontserte. Aastail 1931-1944 juhatas ta arvukalt mitmesuguseid ooperi,-balleti- ja operetietendusi ning kirjutas ka tihti ise muusikat mitmesugustele draamalavastustele. Samal ajal juhatas ta Tartus mitmesuguseid sümfooniakontserte ning oratooriumide ettekandeid. Tartus elades tegutses Tubin ka koorijuhina: juhatas Tartu Meestelaulu Seltsi (TMS) meeskoori, Miina Härma nimelist segakoori ja Vanemuise Muusikaosakonna (VMO) segakoori, juhatas Tubin Tallinnas Estonia Muusikaosakonna (EMO) segakoori, kuid elas Tartus. TMS meeskooriga esines Tubin ka välismaal: 1935.a. jaanuaris Riias ja 1937.a. veebruaris Varssavis ja Krakovis. Alates 1933.a.
(1976 Draamateatris) ja ,,Peer Gynt" (1980 Lätis), Benelli ,,Il Matinello" (1984 Lätis), Ehini ,,Kalevipoja lood" (1988). 7 3. OLAV EHALA TÄHTSAMAD KOOSTÖÖPARTNERID 3.1 Koostöö teatriga Olav Ehala: ,,Teatriga olen olnud väga seotud. Olin ju kakskümmend aastat Noorsooteatri,praeguse Linnateatri muusikaala juhataja. Kirjutasin igal aastal draamalavastustele muusikat. Ka Riiga sapirole. Ühest mälumängust jäi välja küsimus: ,,Kes on see mees, kes esimest korda esines professionaalsel teatrilaval koos Salme Reegi, Velda Otsuse, Helmut Vaagi ja Alfred Meringuga?" Tõsi see minu kohta on, mängisin klaverit Uno Naissoo muusikaga etenduses. Salme Reegile tegin hiljem mitmeid kuuldemängu kujundusi. Kui Noorsooteater loodi, sattusid mu ema ja isa sinna tööle. Käisin sel ajal muusikakoolis
annaabi.ee 
