Vabavärsi kinnistumine luule põhivõimaluseks – luule on endiselt heal tasemel. Kui 90ndate alguses on veel väga tugevad ettekujutused klassikalise vormi kaudu, siis nüüd on vabavärsiline variant kindlasti valitsemas. o Nn karm luule o Nn keelekeskne luule o Muu (uus estetiseeriv luule, laulutekstid jne) Draama saab kriisist üle. – 90ndatel oli draamaautoreid väga vähe ja koondpilt ei saanudki midagi head pakkuda. Praegu on raske öelda, kes on kõige parem draamaautor. Proosa tõuseb senisest rohkem nähtavale – võrreldes 90ndatega on tõusnud mitmel moel uuesti fookusesse. o Eksperimentaalne proosa o Ulmekirjandus – sellist lainet pole seni eesti kirjanduses olnud, on ainult üksikuid teoseid olnud.
kindlus ja retseptsioonitõus. Kui rõhutatakse aineala, siis peetakse silmas seda, et ta hakkab kirjutama pikemaid ja lühemaid rannajutte. (Saaremaaga seotud motiivid) 2) 30ndateks aastateks leiab Mälk mõttelise tasakaalu ka esteetilises plaani. Tasakaal realistliku olustikukirjanduse ja teisalt romantilise elukäsitluse vahel. Mälk osutub olema maalähedasem, on võrreldes Gailitiga lähemal massilektüürile. Peaks silmas pidama ka seda, et Mälk on üks menukamaid draamaautoreid 1930ndate rahvalavadel. 1934 "Surnud majad" ajalooline proosa on seotud üldise sotsiaalse tellimusega, mis tollal õhus oli. 1935 "Õitsev meri" 1936 "Rannajutud" 1936 "Läänemere isandad" 1937 "Taeva palge all" 1942 "Hea sadam" 1952-53 "Tee kaevule" 1963 "Kevadine maa" 1978 "Projekt Victoria" Erilise soosingu saavad retseptsioonis romaanid "Õitsev meri". Rannakirjanduse fenomen: võitlus merega, tööga, koduarmastus, pannakse kokku eksootiline ja teistpidi haaratakse
annaabi.ee 
