Uskumuste ning vaadete kujunemisel ning meie kodanike vaadete kujundajaks võiks olla ikkagi Eesti riik mitte mõni naaber. Ajendiks võib võtta ka infosõja, mida me Venemaa eksperdi Eduard Lucase sõnul idanaabriga peame ning et seda mitte kaotada, peaks Eesti tegema kõik, et tema maal elavad inimesed saaksid adekvaatset infot. Televisioon on kas meie sõber või vaenlane. Ta toob meieni igapäevaelu, kömöödiat ning draagikat. Kuid oskamatuse ning nõrkuse puhul kisub meid endi rüppe, töötleb ning lihvib kuni oleme tema alluvuses ning võimuses.
loomingut, kuid ilmub hiljem. ,,Verivalle" ja ,,Pärisosa" juures toimub muutus, luulesse tungub sisse ajakajalisus sõjaõuduste värvikad pildid, sotsiaalne ebaõiglsu jm. On diskuteeritud selle üle, kas Underile on loomuomane ekspressionistlik stiil, Under on üks esimesi hilisekpressionismi esindaja Eestis. 30ndate alguses on luuletaja roll ühiskonnas muutunud. Luuletajat ei juhi enam veri ega maised ihad, vaid luuletaja on nagu poolelid väljavalitud jumalik isik, kes draagikat vahendab. See muutus juhib muidugi klassikalisse perioodi (,,Õnne varjutus"). Underil süveneb narratiivsus (jutustav) ja tipneb ,,Õnnevarjutuses". Kui rääkida klassikalisest ballaadist, siis ,,Õnnevarjutus" oleks selle musternäide. Suuruse ja sügavuse mõõdet toetab see, et Under toetub suurtele tekstidele. ,,Õnnevarjutuse" sisu ja ainese järgi saab väita, et põhiallikateks on Piibel, Baltisaksa legengid ja Eesti rahvaluule. Baltisaksa elementi on
annaabi.ee 
