Voolude hargnemine toimub vooluringi sõlmedes. Need on sellised punktid, kus koondub rohkem kui kaks juhet. Samas ei ole võimalik mingisuguste laengute kuhjumine sõlmpunkti, kuna see viiks sõlmpunkti potentsiaali pidevale muutumisele, see omakorda muudaks sõlme sisenevate ja sealt väljuvate voolude tugevust. Siis peab vastavalt elektrilaengu jäävuse seadusele sisenema sõlme mistahes ajavahemiku vältel niisama suur laeng kui sealt väljub, s.t dqsis=dqvälj. Järelikult peab sõlme sisenevate voolude summa võrduma sõlmest väljuvate voolude summaga. Kirchhoffi esimene seadus. Mingisse sõlme sisenevate voolude ja sealt väljuvate voolude algebraline summa võrdub nulliga. See seadus järeldub otseselt elektrilaengu jäävuse seadusest. Kirchhoffi teine seadus. Suletud vooluahelas võrdub kõigi vooluallikate elektromotoor- jõudude algebraline summa kõigil tarbijatel ja vooluallikatel olevate pingelangude algebralise summaga
Need on sellised punktid, kus koondub rohkem kui kaks juhet. Järgnev joonis kujutab viie juhtmega sõlme. Mõne juhtme kaudu võib vool sõlme siseneda, mõne juhtme kaudu sealt väljuda. I1 I2 I5 I3 I4 Antud näites sisenevad sõlme voolud I 1 ja I 3 , sealt väljuvad I 2 , I 4 ja I 5 . Mingi aja dt jooksul siseneb sõlme laeng dqsis I1 I 3 dt . Samal ajal väljub sõlmest laeng dqvälj I 2 I 4 I 5 dt . Samas ei ole võimalik mingisuguste laengute kuhjumine sõlmpunkti, kuna see viiks sõlmpunkti potentsiaali pidevale muutumisele, see omakorda muudaks sõlme sisenevate ja sealt väljuvate voolude tugevust. Siis peab vastavalt elektrilaengu jäävuse seadusele sisenema sõlme mistahes ajavahemiku vältel niisama suur laeng kui sealt väljub, s.t dqsis dqvälj .
annaabi.ee 
