Suguti - penis Munandikott - scrotum Munasari - ovarium kreeka keeles oophoron Munajuha - tuba uterina salpinx Emakas - uterus metra Emaka seina kestad: Sisemine limaskest e endomeetrium - endometrium Keskmine lihaskest e müomeetrium - myometrium Välimine serooskest e perimeetrium - perimetrium Pärasoole- emaka õõnestis e Douglasi õõs - excavatio retrouterina seu Douglasi Tupp - vagina colpos Neitsinahk - hymen Rinnanääre - mamma Lahkliha - perineum Pärak - anus Seedeelundite süsteem - systema digestorium seu apparatus digestorius Suuõõs - cavum oris Neel - pharynx Söögitoru - oesophagus Magu - ventriculus, gaster
line ja varjuline Delavay inkarvillea Incarvillea delavayi 60 cm juuni-juuli lillakasroosad Läbilaskev päikseline saviliivmuld Douglasi leeklill Phlox douglasii ´Daniel´s 10-15 cm juuni-august roosad Kuivem päikseline Cushion´ tavaline muld Hall kunigakepp Oenothera fruticosa ssp. glauca 30-40 cm juuni-juuli kollased Vett hästi päikseline ´Sonnenwende´ läbilaskev
· Sobib kasvatamiseks nii varjus kui ka päikeselisel kasvukohal. Tihti kasutataksegi varjupeenardel. · Tihti kasutatakse lehtdekoratiivse taimena. · Parasniiske muld. · Väga vähenõudlik ja vastupidav. Bougarti ogaputk Eryngium bougartii Bougarti ogaputk Eryngium bougartii · Kõrgus 30-60 cm · Õitseb juuli-august · Õied hallikassinised · Sobib kergem lubjarikas muld · Hea meetaim · Õisikud säilivad kuivatades kaua Douglasi leeklil Phlox douglasii Douglasi leeklil Phlox douglasii · Mõned sordid: 'Crackerjack`, 'Daniel´s Cushion' · Kõrgus 10cm. · Õitseb mai-juuni, õied enamasti roosakad. · Kasvab padjanditena. Lehed hallikad. · Sobib kuivem tavaline aiamuld. · Kasutada kiviktaimlas. Varjutada otsese kevadpäikese eest. Faasseni naistenõges Nepeta x faassenii · Kõrgus 25-60cm. Laiuv puhmik. · Õied väikesed, lillakassinised. Õitseb juunist septembrini.
sünnituse ajal välja. Pärast sünnitust väheneb emakas kiiresti (involutsioon) ja võtab endise asendi. Perimeetrium on osa vaagnaõõne kõhukelmest, mis moodustab emaka külgedel fikseerivad emakalaisidemed ja läheb ees üle kusepõiele ning taga pärasoolele. Kusepõie ja emaka vahel moodustub väike taskutaoline süvend - kusepõie-emaka õõnestis. Emaka ja pärasoole vahele tekib naise kõhukelmeõõne sügavaim sopis see on pärasoole-emaka õõnestis ehk Douglasi õõs ( excavatio retrouterina seu Douglasi ). Emaka müomeetriumi ja perimeetriumi vahel, peamiselt emaka servade kohal, on side- ja rasvkoest parameetrium ( parametrium ). Emaka normaalse asendi säilitamise tagavad vaagnapõhja lihased ja selle sidekirmed ning kolm paari sidemeid. Emakalaiside katab emaka kusepõismist ja soolmist pinda ning läheb tema külgedelt üle väikevaagna seintele. Selle sideme ülaosas paikneb munajuha, tagumise lestme külge on fikseeritud oma kinnitiga munasari
munandikotis (scrotum). Neere, neeruvaagnat, kusejuhasid, kusepõit ja kusitit nimetatakse ärajuhtivateks kuseteedeks. Naisel asub pärasoole ees tupp (vagiina), siledalihaseline torujas elund, mis pärast vaagnapõhja läbimist suubub tupeesikusse, mis on ümbritsetud väikeste häbememokkadega. Tupesuudme ja päraku vahel asub lahkliha (perineum). Tupe eesmisse seina suubub emakas (uterus) koos emakakaelaga (cervix uteri). Emaka ja pärasoole vahel paikneb kõhukelmega vooderdatud pilujas Douglasi õõs. Emakast vasakul ja paremal paiknevad emakamanused: munajuhad (tuba uterina), mis suubuvad emakasse ja munasarjad (ovar), mis asuvad väikese vaagna külgseinal. Väikese vaagna külgseinad moodustatakse ees paremal ja vasakul ning all küljel häbemeluudest ja istmikuluudest, üla- ja tagaküljel niudeluudest. Taga asub ristluu, mis on ühendatud niudeluudega. Väikese vaagna alumise (kaudaalse) otsa moodustab vaagnapõhi – erinevatest lihastest ja tugevast sidekoest plaat.
annaabi.ee 
