tibialis posterior): kulgeb lestlihase ja sääremarja kakspealihase vahel, varustab sääre tagumist poolt; mediaalse peksi alt läheb jalatallale, kus hargneb kaheks tallaarteriks. Pulsi palpeerimise kohad: 1.Oimuarter - temporaalpulss. 2.Näoarter – fatsiaalpulss. 3.Ühine unearter – karootispulss, karotiidpulss. 4.Õlavarrearter – brahhiaalpulss. 5.Kodarluuarter – radiaalpulss. 6.Reiearter – femoraalpulss. 7.Õndlaarter – popliteaalpulss. 8.Jalaseljaarter – jalaselja-, dorsaalis peedise pulss. 9.Tagumine sääreluuarter – tibialispulss. Suure vereringe veenid. Enamik veene jookseb arteri kõrval ja kannab sama nime (sageli nimetatakse neid lihtsalt saate- veenideks). Üldisi erinevusi artereist: -verevool aeglasem ja rõhk madalam, seega veenide maht peab olema suurem, selleks: a) arteri saateveen on kas suurema läbimõõduga või on arteri kõrval 2 saateveeni ja b) osa verd viivad ära eraldiseisvad (tavaliselt pindmised) veenid;
sääre tagumist poolt; mediaalse peksi alt läheb jalatallale, kus hargneb kaheks tallaarteriks. Pulsi palpeerimise kohad: · oimuarter temporaalpulss · näoarter fatsiaalpulss · ühine unearter karootispulss, karotiidpulss · õlavarrearter brahhiaalpulss · kodarluuarter radiaalpulss · reiearter femoraalpulss · õndlaarter popliteaalpulss · jalaseljaarter jalaselja-, dorsaalis peedise pulss · tagumine sääreluuarter tibialispulss Suure vereringe veenid enamik veene jookseb arteri kõrval ja kannab sama nime. Verevool on aeglasem ja rõhk madalam, seega veenide maht peab olema suurem, selleks arteri saateveen on kas suurema läbimõõduga või on arteri kõrval 2 saateveeni või osa verd viivad ära eraldiseisvad veenid; veenidele on väga iseloomulik põimikute ja anastomooside moodustamine, veenidel on väga palju variante.
annaabi.ee 
