Pruudi kaasavara hulka kuulusid ka kreeka manuskriptid, mis varem olid kuulunud Bütsantsi valitsejatele. Ivani, Vassili III ja Ivan IV järeltulijate ja pärijate ajal kasvas vene riigi arhiiv märgatavalt suuremaks ja sellest sai suurepärane unikaalne arhiiv. Ivan Julma valitsusajal (1547-1584) ostsid tema agendid üle Euroopa tema jaoks kokku raamatuid. Tulekahjuhirmus tsaar paigutas raamatukogu Kremli keldritesse. Pastor Vetterman Dorpatist, kellele Ivan Julm oma raamatukogu eksponeeris, koostas lühikese kataloogi, milles Ptolemaiose ,,Geograafiat" märgitud pole. Paljud usuvad, et nimetatud raamatukogu 4 asub siiani Kremli peidikutes, vaatamata sellele, et XVIII ja XIX sajandil on raamatukogu korduvalt otsitud. Seetõttu puudus Moskval võimalus Bütsantsiriigi kartograafiaalaseid oskusi kasutada ja rakendada. (, 2004)
sisepoliitikas. 1880. aastate lõpust hakkas venestuspoliitika üha valusamalt tabama ka provintside põlisrahvaid. Rahvuslikke organisatsioone suleti või muudeti venemeelseteks. Ka eesti rahvuslaste suur unistus, Aleksandrikool, avati 1888. aastal venekeelsena. Selleks ajaks oli kogu algkoolivõrk samuti venekeelseks muudetud, saksa või eesti keeles võis õpetada ainult usuõpetust ja emakeelt. Samuti venestati kohanimesid, nii sai Revalist Revel ja Dorpatist Jurjev. Ka Tartu ülikoolis muudeti õppetöö 1893. aastaks täielikult venekeelseks, mitmed tunnustatud saksa ja baltisaksa õpetlased lahkusid Saksamaale. Eesti rahvuslikku liikumist olid juba enne venestuse algust tabanud mõningad tagasilöögid, peamiseks põhjuseks olid omavahelised vastuolud. Kuid alates 1880. aastate lõpust sattus see tõsisesse kriisi, kui venestuse tingimustes asuti rahvuslikku
annaabi.ee 
