see ei tule tihti välja - selles on 21 vaatust. Sündmused toimuvad ühiskonna madalamas osas, kuid armastajad ei ole madalat päritolu, Calistol on teenrid, ei tea, kas on päris aadlik; Melibea kuulub keskklassi. Calisto põleb armuvalus, ning palkab oma teenrite kaudu kupeldaja Celestina, kellest kujuneb peagi teose peategelane (sest ta on filosoofiline tegelane, filosoofilised pikad kõned. Jutustab armastusest ja selle loomusest väga värvikalt, looduslik armastus.). Lope de vega "Dorotea", dialoogivormis, oma armastusest. Realismi algus hispaania kirjanduses. Väga lähendane kelmiromaanile (ühiskonna madalamasse ossa kuuluvad inimesed kelmid, petised). Esimene hispaania kelmiromaan "Tormese Lazarillo elukäik" (le Tormes)(1554) (Jüri on ise tõlkinud eesti keelde 1980ndatel). Autor ei ole teada, ilmus erinevate autori nimede all. Oletatakse, et see võis olla mingi varasem variant, aga oli läinud kaduma. Kogus palju kuulsust, rahvaraamat
Euroopas on kaks suurt draamatraditsiooni 17.sajandi keskpaigani: inglise ja hispaania draama. Olulised olid Lope de Vega, Tirso de Molina ja Calderon. Juan del Encina- ekloogid. Lope de Rueda- vahemängud. Lõpliku kuju annab hispaania draamale Lope de Vega. 1609- tähtis Lope de Vega poeem. Väga noorena hakkas kirjutama näidendeid, väga viljakas. Näidendite koguhulgaks on peaaegu 500. Olid kõik riimides näidendid. Kõikides zanrides paistis silma, kirjutanud ka ühe romaani ,,Dorotea" (räägib oma noorpõlve armuseiklustest) Poeemi vormis arutlus hispaania draama kohta: ,,El arte nuevo de hacer comedias" Kinnitab rahvusliku draama põhimõtteid. Ei ole võimalik otse üle tuua antiikse draama põhimõtteid. Väidab, et Hispaanias poleks publikut sellisele näidendile, Hispaania vajab oma draamat. Seda, mis publikut köidaks ja mis hariks. Ei pea olema ranget piiri kõrge ja madala zanri vahel. Shakespeare ja Lope de Vega on eriti lähedased kaasaegsed