USA-sse, kus tumeda sulestikuga kornisid standardiseeriti tõuna 1893. a. Valge sulestikuga kornisid saadi valge malai võitluskana ja tumedate kornisidega ristamisel ning tunnustati USA standardiga tõuks 1898. a. Valgetäpilised punased kornisid saadi USA-s jaapani päritoluga amo ja tumedate korniside ristamisel 1909. a., õlevärvilised kornisid 1938. a. Plimutroki kanatõug on oma nime saanud USA Plymonth Rocki osariigi järgi, kus hispaania, dominikaani, langsani, braama, dorkingi, kotsini ja jaava kanatõugude baasil loodi 1869. a. viirik, 1880. a. paiku ka valge plimutroki liha-munatõug. Tuntakse ka musti ja õlevärvilisi tõuteisendeid. Tõu viirikteisend levis kiiresti Euroopasse, ka Eestisse. Peale II maailmasõda on valget plimutrokki väga aktiivselt selekteeritud suurema munaproduktiivsuse ja paremate lihaomaduste suunas ja ta on kaasajal kõige tähtsam lihakanatõug Kotsin on Hiina ja Kagu-Aasia päritoluga vanimaid ja raskemaid
..30 elupäevani. Hilisemal kasvuperioodil viiakse noorhaned enamasti üle sügavallapanule või suvelaagritesse. 9. Kanatõud ja -krossid. Munakanade krossid eestis: Munakanatõugudest kõige tuntum on valge leghorn, aretatud Itaaliast USA-sse sisseveetud itaalia valgete munakanade baasil, ristates neid hispaania ja minorka munakanatõugudega ning võitlus- ja dekoratiivkanatõugudega. 1870. a. toodi leghornid USA-st Inglismaale, kus lisati dorkingi kanatõu verd. Aretati musta, pruuni, kollase, põldpüüvärvusega ja valge sulestikuga leghornid, kelledest laiemalt levisid kaks viimast. Põldpüü värvi sulestikuga leghorni tibud on autosekssed. Valge leghorni tõu tunnusteks on täiesti valge sulestik, lihthari, valged keskmise suurusega kõrvalapid, kollased jalad. Praegu tuntakse väga palju valge leghorni teisendeid (genotüübilt erinevaid populatsioone). Nüüdisaegne valge leghorni kana kaalub 1,6...1,8
annaabi.ee 
