ja onu korraldasid tema üleviimise Pariisi. Pariisis nördis ta nähes, kuidas kunsti käsitletakse tarbekaubana, kus maali väärtus oleneb kõige rohkem tema mõõtmetest. Ta näitas seda ka klientidele välja ja Goupil lõpetas tema töölepingu alates 1. aprillist 1876. Seejärel läks van Gogh tagasi Inglismaale, kus töötas asendusõpetajana internaatkoolis ja metodisti pastori abilisena, aga sama aasta jõuludeks oli ta juba Hollandis tagasi ja leidis endale esialgu koha Dordrechti raamatupoes. Ta töötas seal 5 kuud, aga talle ei meeldinud see töö. Van Goghi religioosne huvi kasvas ja 1877. aasta mais saatis perekond ta Amsterdami teoloogiat õppima. Ta valmistus kooli sisseastumiseksamiteks onu Jan van Goghi juures, eesmärgiga saada ministriks. 1878. aasta juulis kukkus van Gogh eksamil läbi ning lahkus koolist ja onu juurest. 1879. aasta jaanuaris võttis van Gogh vastu ajutise töökoha jutlustajana Belgias Valloonias
Ta näitas seda ka klientidele välja ja Goupil lõpetas tema töölepingu alates 1. aprillist 1876. Vincenti noorem vend Theo töötas samuti alates 1873 Goupilis & Cies, aga temastki ei saanud onu Centi osaluse ülevõtjat, sest 1887, aasta enne onu Centi surma, ettevõte likvideeriti. Seejärel läks van Gogh tagasi Inglismaale, kus töötas asendusõpetajana internaatkoolis ja metodisti pastori abilisena, aga sama aasta jõuludeks oli ta juba Hollandis tagasi ja leidis endale esialgu koha Dordrechti raamatupoes. Ta töötas seal 5 kuud, aga talle ei meeldinud see töö. Van Goghi religioosne ind kasvas ja 1877. aasta mais saatis perekond ta Amsterdami teoloogiat õppima. Ta valmistus kooli sisseastumiseksamiteks onu Jan van Goghi juures, kes oli admiral, ja võttis järeleaitamistunde oma tädimehelt Johannes Strickerilt, kes oli teoloog ja avaldanud esimese hollandikeelse teose Jeesuse elust, kus oli püütud arvestada peale piibli ka ajalooliste allikatega. 1878
Laatsaruse vaataja poole p��ratud n�gu n�ib rahulikuna ja keskendununa, justkui hoiatades kergemeelse elu eest. See maal on �ks paljudest van Basseni fantaasiainterj��ridest, mille hulka kuulub ka samateemaline teos aastast 1624, mis asub Hannoveris Nieders�chsisches Landesmuseumis, maal G�ttingeni �likooli kunstiajaloo osakonnas ja kuup�evata renessansiinterj��ri maal pidus��gik�lalistest Amsterdamis Rijksmuseum�is. ****** Benjamin Gerritsz Cuyp, Dordrechti kunstnike d�nastia esindaja, spetsialiseerus �anrimaalile ja religioossetele s�eedele. Tema piltidele on omane dramaatiliste situatsioonide kujutamine, eraldiseisvate karakterite meisterlik teostus ning tugev ja t�pne emotsioonide tunnetus, milles on tunda Utrechti caravaggistide ja tollase suurnime Rembrandt van Rijni vahetut m�ju. T�nasel p�eval on Benjamin Cuypi t��d eksponeeritud muuseumites �le maailma,
annaabi.ee 
