mälupilte. Kuid kõigest sellest põhineb suurem osa just isiklikul kogemusel. Põhimõtteliselt on ajukoes piisav hulk võimalikke neuroniahelaid, et igal asjal, mida me võime mäletada või kujutleda, oleks kasutada oma neuroniahel. Kuid nii kõrges spetsialiseerumises on võimalik kahelda. Näiteks Parkinsoni tõve korral on selleks staadiumiks, kui sümptomid hakkavad avalduma, säilinud võib- olla ainult kolmandik või neljandik dopaminergilistest neuronitest. 1.10 Liitreaalsused Aju loob ka selliseid virtuaalreaalsusi, mille korral unenäomaailm ja ärkvel oleku maailm ,,liituvad" või ,,segunevad". Need on niinimetatud ,,liitreaalsused". Kuid milles see siis väljendub? Psühhiaatrias on teada üks tuntumaid psüühika hälbeid skisofreenia. Sellise hälbega inimesed on küll ärkvel, kuid kuulevad ja näevad ebareaalsust hallutsinatsioone. Pettekujutelmad on skisofreenia üks lahutamatuid sümptome
mälupilte. Kuid kõigest sellest põhineb suurem osa just isiklikul kogemusel. Põhimõtteliselt on ajukoes piisav hulk võimalikke neuroniahelaid, et igal asjal, mida me võime mäletada või kujutleda, oleks kasutada oma neuroniahel. Kuid nii kõrges spetsialiseerumises on võimalik kahelda. Näiteks Parkinsoni tõve korral on selleks staadiumiks, kui sümptomid hakkavad avalduma, säilinud võib- olla ainult kolmandik või neljandik dopaminergilistest neuronitest. Inimese ajukoore esmase piirkonna hävimise korral kaob inimesel teadvustatud nägemine, sest just esmane piirkond ajukoores töötleb informatsiooni, mis jõuab nägemismeelte juurest ajju. Kuid selline efekt on siiski spetsiifiline. Näiteks kui inimene ei teadvusta ainult ühte nägemisvälja poolt, siis tähendab see seda, et kahjustatud on ajukoore esmane piirkond, kuid seda ainult ühes ajupoolkeras
annaabi.ee 
