tõttu gaasivahetus une ajal vähenenud või takistatud. Kui hingamine takistatud, siis hapniku tase organismis langeb, süsinikdioksiidi tase tõuseb. Viimane põhjustab reflektoorse sissehingamise, mis inimese unest äratab. Selline tsükkel 400-600 korda öö jooksul = päevane unisus. Perioodiline jäsemete liigutamise häire Uneaegsed tahtmatud jalgade (v käte) liigutused NREM unes. Jalgade pidev liigutamine segab und. Seos ADHD-ga? Dopamiinergilised ravimid on efektiivsed. Narkolepsia Üleliigne päevane unisus koos vastupandamatute unehoogudega (ootamatult algavad REM une hood); algus 15-25 a vahel. Katapleksia (lihastoonuse äkiline kadu) nt tugevate emotsioonide puhul. Hüpnagoogsed hallutsinatsioonid. Uneparalüüs ( REMst ärkamisel). Unetsükel algab REMiga. Kaasuvad : fragmenteeritud ööuni, halvenenud kontsetratsioon ja mälu, hägune nägemine
piklikaju – autonoomsed funktsioonid (reguleerib hingamiselundite, südame ja veresoonkonna talitlust) ajusild – info vahetamine eesaju osade ja väikeaju vahel, paiknevad une ja hingamisekeskus väikeaju – silmaliigutused, tasakaal, liigutuste koordineerimine ja paiknemine ruumis, väikeaju poolkerad aga tahteliste liigutuste kontrolliga. KNS: keskaju Tectum – silmaliigutused, kuulmisega seotud refleksid jm Tegmentum – punatuum (käeliigutused, roomamine), dopamiinergilised juhtteed, KNS: otsaaju (sagarad) kõige paremini arenenud ajuosa Frontaal e otsmikusagar –tahtelised liigutused, meeleolu seisund, motivatsioon, agressioon, lõhnade tajumine Parietaal e kiirusagar – sensoorse informatsiooni töötlus, vahendam, v.a lõhn, kuulmine ja nägemine Temoporaal e oimusagar – auditoorne korteks, keel, emotsioonid, lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlem, mälu, otsustam Oktsipitaal e kuklasagar -