Lisaained ravimites väga harva anafülaksia põhjuseks I. sulfitid, antioksüdandid II. bensalkooniumkloriid (astma inhalaatorid) III. magusained (aspartaam, sahhariin) peavalu IV. bensüülalkohol V. värvained (E 102 ja E 171) VI. laktoos VII. propüleenglükool VIII. zelatiin Ravi Ravimi manustamisele teha lõpp, antihistamiinikumid, adrenaliin (EpiPen), kortikosteroidid, desensibiliseerimine terapeutilise doosini I. aspiriin II. penitsilliin III. allopurinool IV. insuliin Kokkuvõte: Enamus reaktsioone immuunvahendatud, nahalööve enamasti, -laktaam antibiootikumid, ei kesta kogu elu ANGIOÖDEEM (paistetus) Hästi piiritletud, mittesügelev turse 40% urtikaaria, 50% urtikaaria ja angioödeem, isoleeritult 10% angioödeem Liigid: Allergiline sage, toiduallergeenid, ravimid, turse näo- ja kõripiirkonnas, antihistamiinikumid
Kahanenud elurõõm. (anhedoonia) Jerry pöördus psühhiaatri poole, kes määrast talle antidepressantravi. Arsti nõuandel võttis Jerry õhtul enne magamajäämist 50-milligrammise tableti. Järgmisel päeval oli ta hirmus uimane ning helistas arstile. Too kirjutas välja teise antidepressandi, mis ei tee nii uimaseks. Esialgne doos oli endiselt 50 mg enne magamajäämist. Kui kõrvalnähte ei tekkinud, käskis arst Jerryl suurendada doosi iga nelja päeva tagant, kuni jõuab soovitava doosini (200 mg). 12 päeva pärast võttis Jerry juba neli tabletti korraga. Arst käskis tal sellel doosil püsida ning võtta rohtu kindlasti iga päev, sest antidepressandid on efektiivsed üksnes siis, kui neid võetakse regulaarselt (levinumaid antidepressante ja soovitavaid doose on tutvustatud tabelis 15c). Mõned antidepressandid võivad mõjuda uinutavalt ning esimene ravim tegi Jerry liiga uimaseks. Kuna antidepressante on mitmeid, tegi Jerry targasti, et helistas kõrvalnähtude