tööstuskemikaalide mürgisuse hindamisel 2. Doos-vastus või doos-vastus suhete demonstreerimine. Selgitatakse välja põhjuslik seos ohtlikule ainele eksponeerumise ning ebasoodsate toimete tekke vahel indiviidide või populatsioonide tasemel. Kvantiteeritakse esimesel etapil samastatud ohud ning tehakse kindlaks ebasoodsa mõju intensiivsuse sõltuvus doosi suurusest. Viimane nõuab väga sageli ekstrapoleerimist loomkatsetel vajalikelt kõrgetelt doosidelt oluliselt madalamatele, millele võib kõige tõenäolisemalt eksponeeruda inimene. See ekstrapoleerimine sõltub primaarseks kuulutatud mõju tüübist. · Juhul, kui see on näiteks genotoksiline kantserogeensus, ei eeldata lävidoosi olemasolu ning riski hindamiseks madalatel doosidel saab kasutada vastavat matemaatilist mudelit. · Kui see on mittegenotoksiline, eeldatakse lävidoosi olemasolu. võib määrata ka
hindamisel 2. Doos-vastus või doos-vastus suhete demonstreerimine. Selgitatakse välja põhjusliku seose olemasolu ohtlikule ainele eksponeerumise ning ebasoodsate toimete tekke vahel indiviidide või populatsioonide tasemel. Kvantiteeritakse esimesel etapil samastatud ohud ning tehakse kindlaks ebasoodsa mõju e. toime intensiivsuse sõltuvus doosi suurusest. Viimane nõuab väga sageli ekstrapoleerimist loomkatsetel vajalikelt kõrgetelt doosidelt oluliselt madalamatele, millele võib kõige tõenäolisemalt eksponeeruda inimene. Selline ekstrapoleerimine sõltub muidugi primaarseks kuulutatud mõju tüübist. Juhul, kui see on näiteks genotoksiline kantserogeensus, ei eeldata lävidoosi olemasolu ning riski hindamiseks madalatel doosidel saab kasutada vastavat matemaatilist mudelit. Kui see on mittegenotoksiline, eeldatakse lävidoosi olemasolu. võib määrata ka kõrgeimat
fooniga piirkondades. Muidugi tuleb arvestada seika, et on küllalt keerukas interpreteerida nimetatud gruppide statistilisi võrdlusandmeid kontrollgruppidega, sest enamasti ei ole võimalik elimineerida muid võimalikke kahjulikke mõjusid, uurimaks ainult kiirguse kahjustavat toimet. Teave kiirguse bioloogilisest toimest põhineb siiski muudel uuringutel. Sellele vaatamata võime kõrge loodusliku fooniga piirkondade elanikkonna uurimisandmetele tuginedes öelda, et on ebatõenäoline, et doosidelt loodusliku fooniga võrreldav inimtegevusest tingitud kiirgus tekitaks populatsioonis sellise arvu bioloogilisi häireid, mida oleks võimalik statistiliselt tõestada. Meditsiinikiiritus Arstliku tegevuse tulemusena on arenenud maade elanikkond aastaid saanud arvestatavaid kiiritusdoose, enamus nendest on seotud röntgendiagnostikaga. Keskmised efektiivsed patsiendidoosid on erineva suurusega erinevat tüüpi röntgenuuringute lõikes: Röntgenülesvõte 0
annaabi.ee 
