vereliistakud tahavad sooja ning pidevat loksutamist, et segunemine toitelahusega oleks alati ühtlane. Toitelahus on vajalik, et rakud säilitamise ajal ei nälgiks ega hukkuks.Koostisosade eraldamine võimaldab samas näiteks kokku panna kolme-nelja doonori vereliistakud, mida on päris sageli vaja teha, et saada raviks vajalik kogus. Ja vastupidi: ühe doonori vereliistakuid või punaliblesid saab jagada paljudeks väikesteks doosideks beebidele või isegi alles sündimata lastele,neile, kes on ema kõhus Vere erinevate koostisosade ülesanded? Punalibled Kõik inimese keha rakud vajavad oma tegevuseks õhuhapnikku. Mõned rohkem, mõ-ned vähem. Ajurakud püsivad ilma hapnikuta elus ainult mõne minuti. Selle hapniku, mida me sisse hingame, viivad igale poole laiali punalibled. Hapniku ära andnud, liiguvad nad kopsudesse tagasi ning saavad seal uue koorma hapnikku. Seega toimub pidev ringlus
ja vereliistakud tahavad sooja ning pidevat loksutamist, et segunemine toitelahusega oleks alati ühtlane. Toitelahus on vajalik, et rakud säilitamise ajal ei nälgiks ega hukkuks. Koostisosade eraldamine võimaldab samas näiteks kokku panna kolme-nelja doonori vereliistakud, mida on päris sageli vaja teha, et saada raviks vajalik kogus. Ja vastupidi: ühe doonori vereliistakuid või punaliblesid saab jagada paljudeks väikesteks doosideks beebidele või isegi alles sündimata lastele, neile, kes on ema kõhus. (Doonorluse korraldus. Verekeskus) 2. 2. Kes sobib doonoriks Doonoriks võib hakata iga 18–60-aastane terve inimene. Nooremaid ei võeta seetõttu, et nende vereloome on veel arenemisjärgus, ja vanemad inimesed ei sobi enam, sest neil on taastumine aeglustunud ning vere andmine võib neile endile kahjulik olla. Samas kui inimene on 60. eluaastani käinud korrapäraselt verd andmas, on tema keha sellega
annaabi.ee 
