`in between'? In M. Calzada Pe´ rez (Ed.), Apropos of ideology: Translation studies on ideology- ideologies in translation studies (pp. 181Á201). Manchester: St Jerome Publishing. Van Wyke, B. (2010). Ethics and translation. In Y. Gambier & L. van Doorslaer (Eds.), Handbook of translation studies (pp. 111Á115). Amsterdam: John Benjamins. Venuti, L. (1998). Introduction. The Translator, 4(2), 135Á144.
kirjeldavat (1994). Kirjeldav tõlketeadus hõlmas tõlgitud tekstile, tõlkimisprotsessile ja tõlkimise funktsioonile keskenduvaid teemasid. Olulisim on Holmesi jaotuse ja ettekande juures tõlketeaduse esitamine iseseisva distsipliinina, kuna varem käsitleti seda kirjandus- või keeleteaduse või mõne muu teadusharu osana. Tema kaarti täiendas Gideon Toury 90ndatel ning nüüdseks on seda muudetud juba korduvalt ning arendatud edasi nii sügavuti kui kaugemale (nt Doorslaer 2009). Samuti on arenenud ka distsipliin ise, läbides erinevaid tõlketeooriatest ja tehnoloogilistest arengutest mõjutatud etappe. Üks võimalus tõlketeadust struktureerida on jaotada see väga üldistatult teksti-, tõlkija- ja protsessiuurimiseks. Kui keskendu- da võimalikult empiirilisele uurimisele, mille puhul oleks mõeldav uurimuse või katse kordamise võimalus või üldistamise potentsiaal, siis saab rääkida eelkõige tõlgete korpuspõhisest2 uurimisest ning
annaabi.ee 
