Molekulidevaheline elektrostaatiline toime Elektrostaatiline toime sõltub molekulide polaarsusest ja polariseeritavusest. Molekulidevahelisi jõudusid nimetatakse van der Waalsi jõududeks. Nendest on tingitud molekulide tõmbumine, ainete agregaatolek ja üleminek ühest agregaatolekust teise. Molekulide doonoraktseptortoime Kui ühel molekulil on vaba elektronpaar, teisel aga vaba orbitaal, võib nende vahel moodustuda kovalentne side. Vesinikside Vesinikside on elektrostaatilise ja doonoraktseptorsideme vahepealne side ning seda põhjustab vesiniku aatomi võime moodustada suure elektronegatiivsusega elemendi aatomiga üks lisaside. Vesinikside F H ··· F esineb näiteks vesinikufluoriidi molekulis. Vesiniksideme tekke põhjuseks on positiivselt polariseeritud vesinikuaatomi väikesed mõõtmed. See aatom võib kergesti tungida negatiivselt polariseeritud naaberaatomi elektronkatesse. Kõrvuti elektrostaatilise toimega on suur osatähtsus ka doonoraktseptorsidemel
H H N º N · Liitainetes polaarne kovalentne side d O=Cd+ =Od Od d+ H Hd+ Vastandite vahel (X >1,9) tekib iooniline side Na + Cl: Metalliline side metallides (Na, Ca, Al, Fe, Cu jne...) Doonoraktseptorside e. koordinatiivne side :NH3 + H + ® NH + 4 Vesinikside on doonoraktseptorsideme erijuht Vesinikside on molekulide vaheline side või molekuli üksikute osadevaheline side (n valgu molekulis). Näited: OH , NH 2, NH , HF Od d+ H Hd+ Od d+ H Hd+ + d elektrofiil (elektronide vaene, elektronide vastuvõtja (akseptor), vaba orbitaal) d nukleofiil (elektronide rikas, elektronide andja (doonor), liigne elektronpaar (:))
annaabi.ee 
