Muusika ja teiste kunstiliikide esteetilise käsitluse avardumine. Laienevad ettekujutused muusikalisest helist, rütmist, vormist. Stiililiselt neoklassitsismi lõpp ja seriaalse mõtlemise algus (Messiaen) Elektroonilise muusika teke ja sellega seotud uus kõlamaailm (Karlheinz Stockhausen) Messiaen ja Luigi Dallapiccola esindasid mõõdukat modernismi. Avangardistid (Boulez, Ligeti) otsisid uusi teid. Esimesed moodsa muusika festivalid olid: Donaueschingenis (alates1921 ja 50) Darmstadtis (1946). "Varssavi sügis" (alates 1956), mis mõjutas eesti noori heliloojaid. John Cage (1912-92) Pärineb Los Angeles´ist.Tema muusika omab suurt tähtsust eelkõige helikunsti piiride enneolematu laiendamise tõttu. Võttes aluseks Cowelli teose "Uued muusikaressursid"1930 ja Schönbergi dodekafooniatehnika meetodi, arendas ta siit edasi oma lähtekoha:"kõik on muusika". Siit mitmes suunas edasi töötades jõudis Cage "juhuste muusikani"
Muusika ja teiste kunstiliikide esteetilise käsitluse avardumine. Laienevad ettekujutused muusikalisest helist, rütmist, vormist. Stiililiselt neoklassitsismi lõpp ja seriaalse mõtlemise algus (Messiaen) Elektroonilise muusika teke ja sellega seotud uus kõlamaailm (Karlheinz Stockhausen) Messiaen ja Luigi Dallapiccola esindasid mõõdukat modernismi. Avangardistid (Boulez, Ligeti) otsisid uusi teid. Esimesed moodsa muusika festivalid olid: Donaueschingenis (alates1921 ja 50) Darmstadtis (1946). "Varssavi sügis" (alates 1956), mis mõjutas eesti noori heliloojaid. John Cage (1912-92) Pärineb Los Angeles´ist.Tema muusika omab suurt tähtsust eelkõige helikunsti piiride enneolematu laiendamise tõttu. Võttes aluseks Cowelli teose "Uued muusikaressursid"1930 ja Schönbergi dodekafooniatehnika meetodi, arendas ta siit edasi oma lähtekoha:"kõik on muusika". Siit mitmes suunas edasi töötades jõudis Cage "juhuste muusikani"
· Eeskujud pärast II maailmasõda: Bartok, Stravinski, Hindemith. · Messiaen ja Luigi Dallapiccola esindasid mõõdukat modernismi. · Avangardistid (Boulez, Ligeti) otsisid uusi teid. Muusika jagunes: kontserdisaalide muusikaks ja festivalide muusikaks. Esimesele oli omane laiem kuulajaskond, traditsioonilised zanrid ja vormid, mõõdukas modernism. Festivalidel kõlas kitsamale spetsialistide ringile mõeldud avangardistlik muusika. Esimesed moodsa muusika festivalid olid: Donaueschingenis (alates1921 ja 50)Darmstadtis (1946). "Varssavi sügis" (alates 1956), mis mõjutas eesti noori heliloojaid. Pierre Boulez (1925) Üks olulisemaid XX sajandi heliloojaid ja dirigente. Sündis 25.märtsil 1925 Kesk- Prantsusmaal Montbrison/Loire´is.. 1945 ilmusid "3 psalmoodiat klaverile", kus avaldus Messiaenile omane modaalsus, millest ta hakkas edaspidi kiiresti eemalduma. Hiljem ta seda teost oma teoste nimekirja ei võtnud.
annaabi.ee 
