suursugusemad isikud (paavst, keiser jt.) vaheldumisi skeletitaoliste surma allegooriatega. Meisterlikus peenmaalitehnikas on teostatud niihästi suurnike luksuslikud riided kui ka lüüriliselt mõjuv maastik, mis paistab figuuride tagant. 15.sajandi lõpul seostub Tallinn juba otseselt Madalmaade uuendusliku kunstiga. Seda esindab Brugges u. 1490 valminud ainult maalidest koosnev Maarja altar, mille tellisid Mustpeade vennaskonna liikmed, keda kui donaatoreid on kujutatud ka altaril. Selle piduliku teose autor on anonüümne, kuid kuulus nn. Lucia legendi meister, kelle teoseid leidub maailma tähtsaimates kunstimuuseumides. Stiililiselt esindab see teos hilisgootika ajutist taastugevnemist Madalmaade kunsti looduslähedaselt maalitud figuurid ruumiline keskkond on toretsev, kuid tinglik. 16.sajandi alguses loodi Tallinnas kaks olulist kiviskulptuuriteost, mis kuuluvad hilisgootikasse
uskmatute barbaarsele kohtlemisele. Keskmise paneeli figuurid on kontrastiks k�lgpaneelide donaatoritele, keda kujutatakse 15. sajandi flaami traditsioonile omases v�ljapeetud stiilis. Donaatorid on tuvastatavad t�nu vappidele. Need on John Vowell ja Alice Hooker, 15. ja 16. sajandi kuulsast Inglise perekonnast, kelle tuntuim j�rglane oli Richard Hooker (1554 �1600), anglikaani teoloogilise m�tteviisi rajaja. Donaatoreid kujutatakse nende kaitsep�hakute, Ristija Johannese ja Alice�i kaitse all. Kaitsep�hak Alice on Alice de Schaerbeck (u 1225 � u 1250), tsisterlaste nunn, kes j�i pidalit�ppe (sellest ka �ral�igatud k�ed). Kroon v�ib vihjata kuninganna Alice�ile, Otto I teisele naisele, kes elas 10. sajandil ja valitses p�rast oma abikaasa surma Saksamaa �le. K�esolevat t��d v�ib pidada keskseimaks Adriaen van Overbeke loomingus. Kolmikmaali suletud tiibade kummalegi
annaabi.ee 
