Dyonysus Halikarnassosest võrleb Ateenat ja Roomat, igal majal vaba voli vs iga maja, tuba avatud censori ülevaatusele. Censoritel teoreetiliselt õigus vahele segada orja-isanda suhtele aga kuni keisrite perioodini ei tehtud midagi. Ori ise ei võinud sensori poole pöörduda. Lex petronia 1. sajandil, koodeks Pompeijst (aasta 79. vanem, tuha alt leiti). Orja isandatel pole õigust orja võitlema saata loomadega kui ametlik otsus puudub. Domitsianus (81-96) keelas orjade kastreerimise, eriti kaubanduslikel eesmärkidel. Nt turul popid eunuhhid siis taheti kastreerida. Võis kuni poole varast trahviks maksta. Hadrianus (117-138) enam tegeles orjade kaitse küsimustega kui teised varem. Rõhutas, et kastreerida ei tohi isegi orja enda nõusolekul, kastreerimine tuleb võrdustada mõrvaga ja isanda vara läheb riigikassasse. Keelas isandatel omavoliliselt tappa orja (magistraatide otsusel võib), keelas orjade piinamise (tõendite saamiseks)
Võit juutide üle oli roomlaste jaoks oluline ka seepärast et see andis tohtu varanduse riigi kätte, selle varanduse toel ehitati mitmeid ehitisi nt Colosseum, Tituse võidukaar jpt. Rooma majanduslik olukord juudisõja võitmise järel oluliselt paranes. Vespasianus selle tulemusel kindlustas endale laialdase rahva toetuse. Vespasianuse valitsusaega jääb ka suur katastroof, Vesuuvi purse Pompei, Herkulaneem. Flaviuste dünastiasse kuulub ka must lammas ehk keiser Domitsianus. Domitsianus valitses aastatel 81-96pKr, ta on tuntud ka valitsejana kes nõudis juba eluajal enda jumalikustamist, ta oli julm opositsiooni vastu, lasi paljusid ametiisikuid hukata. Ta suri vandenõu tulemusel. Domitsianuse mõrvamisele järgneb uue dünastia võimuletulek, Antoninuste dünastia. Antoniuste dünastia valitseb aastatel 96-192pKr. Sellesse dünastiasse kuulub hulk olulisi keisreid. Kindlasti tuleks neist nimetada Traianust, ta valitses 98-117pKr