Töö, Tartu 2004;34) Katoliku kiriku poolt soositud Aquino Thomast mäletatakse ennekõike tänu kristliku doktriini tõlgendamisele Aristotelese filosoofia kaudu (Philip Stokes``100 tähtsamat mõtlejat; 53). Vanemad saatsid ta kasvatamiseks ja õpetamiseks viieaastaselt benediktlaste kloostrisse Monte Cassinos. Seal sattus ta aga dominiiklaste mõju alla, mis polnud tema vanematele meelt mööda ja nii saatsid nad ta 1239.a Napoli ülikooli vabu kunste õppima. Napolis sidus ta end taas dominikaanlastega, kes olid liikuva eluviisiga ja ei olnud seotud üksnes ühe kloostriga (Taavi Laanepere mag. Töö, Tartu 2004;34). 1244 otsustas Thomas ühineda uue orduga vastu oma perekonna tahtmist. Dominiiklased saatsid ta õppima Pariisi, mida võis pidada tol ajal kristluse intellektuaalseks keskuseks. Seega sai Thomas oma hariduse kõigepealt Napoli Ülikoolis ja hiljem Kölnis. Ta käis loenguid pidamas nii Pariisis kui ka Napolis (Taavi Laanepere mag. Töö, Tartu 2004;34).
Motiiv ilmneb inimese sisemises aktis, millega ta teatud püüdlusi jaatab või eitab. Kalduvused kui sellised pole head/kurjad, alles kõlvatu jaatamise sisemine akt on patt. Hea seisneb Jumala tahte jaatamises, kuri selle eitamises. THOMAS AQUINO (1225-1274) 1917 nimetatakse ta "ingellikuks õpetajaks." Üles kasvanud Põhja-Itaalias. Lapsepõlvest saati õpib benediktiinlaste juures, kuna perekond soovib, et temast saaks benediktiin. Thomas kohtub dominikaanlastega ning on vahepeal nendest vaimustunud. Tahab Pariisi minna, kuid vennad röövivad ta ning panevad lossi torni kinni. Vennad toovad talle torni isegi lõbunaise. Selle peale saab Thomas vihaseks ja lubab lossi koos naisega põlema panna. Aasta pärast läheb Pariisi, kus temast saab Albert Suure õpilane. Käib Pariisi ja Kölni vahet (Köln - Albert Suur oli ühe kooliga seotud). 20-aastaselt jõuab Thomas Pariisi ordu õppekeskusesse. Lõpuks kutsutakse ta Rooma.
annaabi.ee 
