studioosus. Kolmas jagu jutustab loo rüütelüliõpilasest, kes oli teise jao tudengi vastand. Dr. Bertram peab vajalikuks lugejat harida ning on kirja pannud tollase ajaloo. Hilisemgi tudengite kahte gruppi jaotamine on toimunud ajaloo näitel. Tallinnas oli kaks gümnaasiumi, üks toomkool ja teine rüütlikool ning sellest tulenesid ka erinevad tudengid. Raamatu alguses on lisaks teistsuguste tudengite näiteid, kuid domineervaks jäävad siiski need kaks tüüpi. Autor toob välja, et 19. sajandi alguse üliõpilane oli viisakalt riides, kandis mundrit ja uhke jaanalinnusulega kiivrit, kuid 20ndatest hakkas tudengite seas levima hoopis teistsugune mood. Mida katkisemad olid riided, seda kõrgemalt hinnati nende sees pesitsevat inimest. Seejuures kirjeldab ta värvikalt teoloogi, kelle märgib ära tähega L. Siinjuures ei saa aru, kas tegemist on välismaalase või
(Remmel 1978). 4. ELUSLOODUS 4.1 Taimestik Looduslikku, kuid tugevasti inimtegevusele allunud taimestikku on säilinud vaid voortevaheliste vagumuste madalamates osades, järvede ümber ning kohati väikeste metsasaludena voortel. Vooremaa servadel mõhnastike aladel leidub suuremaid metsamassiive. Laugenõlvalistel voortel põllumaa (48% territ.), nõgudes rohu- ja metsamaa. Metsi on protsendiliselt 38 % . Domineervaks on segametsad, aga voortel tihedaid kuusikuid. Vähemal määral kasvab puurindes koos männiga kuuske, kaske, tamme ja haaba. Alusmets, rohttaimestik ja samblarinne on aga rikkalikud, mis esinevad kusjuures koos nii nõmme-, laane-, salu-, palu- kui ka loometsa liigid. Teised mineraalmuldadel kasvavad Vooremaa metsad on enamasti kas salumetsad või liivased nõmmemetsad (Remmel 1978). Voortevahelistes vagumustes leidub ka soometsi. Järskudel voorenõlvadel, voorejalamitel ning
annaabi.ee 
