kogu haritavast maast 14,6 %. Kõige rohkem on neid muldi Järvamaal (45,7 %), Lääne – Virumaal (41,1 %) ja Ida – Virumaal (22,2 %). Gleistumistunnustega ja gleistunud leostunud ja leetjaid muldi, mis on samuti kõrge viljelusväärtusega, on haritaval maal 125,3 tuhat hektarit. Enam levib neid muldi Viljandi (23,8 %), Järva (21,8 %) ja Jõgeva (21,2 %) maakondades. Leetunud ja näivleetunud mullad on kõige domineerivamateks muldadeks Eestis, nende pindala ületab 176 tuhandet hektarit. Kõige suurem on nende muldade osatähtsus Põlva ( 47,1 %), Valga (37,1 %) ja Tartu maakonnas. Gleistumistunnustega ja gleistunud leetunud ja näivleetunud muldade osatähtsus vabariigi keskmisena on 9,7 %, kuid Põlva ja Tartu maakonnas ulatub nende muldade osatähtsus vastavalt 35,1 % ja 20,9 %-ni. Eesti haritavast maast on 2 % nõrgalt ja 1,74 % keskmiselt ning tugevasti erodeeritud
veekogu on omalaadne tee või marsruut sinna. Epitaafides seostatakse jõge samuti ajaga ja elu teekonnaga: ,,Ajajõgi voolab, lõpeb leinatee, sinu hingesoojus kaua meeles veel", ,,Liig vara katkes elutee, sul palju tegemata jäi", ,, "65, ,, , : , "66. Käesolevat versiooni pooldas küsitluse käigus 22% eestlastest ja 16% venelastest (Joonis 5, lk 53). Küsitlusel oli vastajatele pakutud ka teisi variante. Maastiku sümboolika tõlgendamisel osutusid domineerivamateks: ,,paradiisi" ja ,,hauakivi kaunistuse" variandid. Oma variante maastiku kujutamisest hauakividel ei pakkunud ei eesti ega vene noored. 6.3.7. Meretemaatika Meretemaatika hulka kuulub neli sümbolit: ankur, kajakas, meri, kala ja laev (Lisa III: pildid 3, 4 ja 8). Eelmistes paragrahvides on välja selgitatud, et ankurristi teke on seotud nii kirikliku kui ka paganausuliste uskumustega, mis üheskoos andsid märgile usu, lootuse, lunastuse, turvalisuse, tee lõpu ja püha risti sümboolikat
annaabi.ee 
