eeskujud ning sooline sildistamine. Juba varases lapsepõlves on poisse ja tüdrukuid lihtne eristada, sest neid riietatakse ja nende soengud lõigatakse erinevalt. Maccoby eristab bioloogilist ja sotsiaalset sugu, eesti keeles ei ole kahte erinevat sõna. Bioloogiline sugu tähendab meessoost ja naissoost inimeste bioloogilis-füsioloogilisi einevusi. Sotsiaalne sugu naiseks ja meheks olemise ühiskonnapoolseid ootusi, rolle ja naiste-meeste domineerimissuhteid. On leitud, et naissoost imikud võivad inimsuhetes rohekm reageerida, jäädes täiskasvanule lähemale; meessoost imikud võivad pingeliste olukordade tõttu olla rohkem stressis, kuna nad ei saa neid olukordi kontrollida. Tüdrukud hakkavad ka varem rääkima. Esmane sooline identiteet kujuneb lapsel välja kolmandaks eluaastaks. Siis suudavad nad vastata küsimusele ,,kas sa oled poiss või tüdruk?" enamasti õigesti. Samal ajal suudavad nad
(teiste) üle, kui ta esineb enamates konfiguratsioonides. Arvesse tuleb võtta ka lavaloleku aega ja tegelase teksti mahtu. Domineerimissuhted aitavad selgitada jagunemist pea- ja kõrvaltegelasteks, kuid päris ranget sõltuvust siin pole. Vahel ilmub peategelane lavale kunstikavatsuslikult hilja ning ei domineeri konfiguratsioonides (nii ilmub 5-vaatuselise "Tartuffe'i" nimitegelane lavale alles III vaatuses, kui vaataja huvi on viimseni üles kruvitud). Kui analüüsida tähelepanelikult domineerimissuhteid E. Vetemaa "Õhtusöögis viiele" (vt. ka tabel), siis selgub, et see on pigem Kadri kui Ilmari draama: Kadril on rohkem lavaaega, ja mis eriti oluline, tal on kahekesi-stseenid kõigi kesksete tegelastega (Kadri - Ilmar, Kadri - Ema, Kadri - Isa, Kadri - Mart), Ilmaril aga mitte 49. Kuidas erineb kõne draamas ja teatris kõnes argielus? Tegelaskõne kunstis on argikõnega võrreldes: · sisutihedam · funktsionaalsem · komplitseeritum · korrastatum · esteetilisem
annaabi.ee 
