tähtsaimaks teemaks. Väidab, et keha ja seks on muutunud võimu üheks instrumendiks, mille abil valitseda ja domineerida. Algselt planeeris Foucault kuueosalist teost kuid, valmis sai vaid kolm. 4 Võimu olemus ja mehhanismid Foucault ei paku ,,võimu" mõistele kindlat definitsiooni. Ta väidab, et ,,võimu" ei eksisteeri, on üksnes individuaalsed kontrolli- ja domineerimissuhted, kusjuures need on pihustatud, mitte homogeensed. Seetõttu "on tarvis maha lüüa kuninga pea" , viimane aeg on loobuda võimu klassikalisest juriidilisest teooriast, mida saadab analoogia võimu ja varade, võimu ja rikkuse vahel, aga ka marksistlikust kontseptsioonist tootmissuhetest ja klassikuuluvusest tuleneva võimu kohta. Foucault on öelnud, et võim liigub indiviidide kaudu, mitte ei rakendu nendele. Õieti loob võim indiviidid, kes seda siis edasi kannavad ja pidevalt taastoodavad
kokku viiakse. Shakespeare'i "Eksituste komöödia" intriig on rajatud sellele, et äravahetamiseni sarnased kaksikvennad Antipholused ei satu kuni lõpuni üheski stseenis kokku - see tekitab koomilisi segadusi ja pealegi lubab neid rolle mängida ühel näitlejal. 3) Domineerimissuhet ei saa nii ühemõtteliselt määrata. Tavaliselt domineerib tegelane teise (teiste) üle, kui ta esineb enamates konfiguratsioonides. Arvesse tuleb võtta ka lavaloleku aega ja tegelase teksti mahtu. Domineerimissuhted aitavad selgitada jagunemist pea- ja kõrvaltegelasteks, kuid päris ranget sõltuvust siin pole. Vahel ilmub peategelane lavale kunstikavatsuslikult hilja ning ei domineeri konfiguratsioonides (nii ilmub 5-vaatuselise "Tartuffe'i" nimitegelane lavale alles III vaatuses, kui vaataja huvi on viimseni üles kruvitud). Kui analüüsida tähelepanelikult domineerimissuhteid E. Vetemaa "Õhtusöögis viiele" (vt. ka
annaabi.ee 
