mõjub ehk kõige traagilisemalt, leiab endale siiski ilusa lõpplahenduse, kui surija lausub oma viimased tähenduslikult olulised sõnad: „Daragaja! Milaja!“ Autori jaoks on surm püha, kuid ta väldib selle ületähtsustamist. Kindlasti on oluline mainitud lühijuttude põhjal välja tuua Schaperi tugev religioonile suunatus. Kirjeldades aegu, kus lihtinimese oma tahtest olenes vähe ning mõtlematu võõrvõimu dominatsioonile vastu astumine võis kaasa tuua rohkem kasu kui kahju, on enesestmõistetav, et viimases hädas pöörduti oma abipalvetega usu poole. Ent kõige värvikamalt tuleb religiooni roll esile loos „Maailma lõpp Hiiumaal“, kus hirmu külvajaks on ettekuulutus viimsepäeva kohta ning kohalikud näevad ainsa seletusena seda, et nad on jumala kuidagi millegagi välja vihastanud. „Maailma lõpp Hiiumaal“ demonstreerib hästi religiooni
Analoogne valitsuspoliitika jätkus ka peale Richelieu ja Louis XIII surma, kui järgmiseks tegelikuks riigijuhiks sai kardinal Jules Mazarin (Gulio Mazzarini), kes valitses noore Louis XIV eest kuni oma surmani 1661. aastal. Richelieu ja Mazarin suutsid oluliselt tõsta ka Prantsusmaa välispoliitilist prestiizi, sekkudes protestantide poolel Kolmekümneaastasesse sõtta, mille tulemusel sai riik mõningaid valduseid isegi ida pool Reini. Nii panid kardinalid aluse hilisemale Prantsusmaa dominatsioonile Euroopas. Nende ajal kujunes ka merkantilistlik majanduspoliitika ja range (vara)klassitsistlik kultuur (avaldus nii kunstis, kirjanduses kui ka muusikas), kus nõueteks olid täpsus, napisõnalisus ja selgus. Domineerima pääses ratsionalism, mille olulisimaks edendajaks oli ilmselt René Descartes. Valgustatud Absolutism Rootsis Peale Karl XII surma oli kuningavõim Rootsis tunduvalt nõrgenenud ning