Dominantne alleel tunnuse võim paaris teise üle A. Retsessiivne alleel tunnuse varjuvus paaris a. Intermediaalsus ehk vahepealsus lahknemine vahepealsete tunnustega. Polüalleelsus geen esineb mitme vormina, iseloomulik populatsioonile. Polügeensus ... Pärilikkuse seadused: Mendeli 1. seadus: homosügootsete vanemate ristamisel saadakse 1.põlvkonnas genotüübilt identsed ja fenotüübilt (dominantsele vanemale) sarnased järglased. Mendeli 2. seadus: homosügootsete vanemate ristamisel saadakse toimub 2.põlvkonnas genotüüpide ja fenotüüpide lahknemine seaduspärases suhtes (dominantsus 3:1 ja intermediaalsus 1:2:1). Mendeli 3. seadus: homosügootsete vanemate dihübriidsel ristamisel lahknevad mõlemad tunnuspaarid 2.põlvkonnas teineteisest sõltumatult. Morgani seadus: ühes kromosoomis lähestikku paknevad geenid on lineaarses
Heterosügootide omavahelisel ristamisel ilmneb esimeses järglaspõlvkonnas lahknemine. Tunnuste alusel ehk fenotüübiliselt on see suhtes 3:1 kolm osa kollaseid, üks osa rohelisi. Genotüübiliselt on see suhtes 1:2:1 üks osa AA, kaks osa Aa, üks osa aa. Alleelide koostoime erandjuhtumid: 1. intermediaarsus P: isane must kukk x emane valge kana F1: isased hallid x emased hallid F2: 1 musti : 2 halle : 1 valgeid Intermediaarsus põhineb retsessiivse alleeli toimel dominantsele alleelile, mille puhul dominantne täiel määral ei avaldu. 2. Kodominantsus alleelide koostoime erijuhtum, mille puhul üheaegselt avalduvad mõlemad alleelid P: isane must naarits x emane valge naarits F1: isased kirjud x emased kirjud F2: 1 musti : 2 kirjusid : 1 valgeid Inimesel: inimesel on 28 erinevat vererühma. AB0 vererühmade näitel: Fenotüüp ehk tunnus Genotüüp 1. 0 (I) ii 2. A (II) IAIA / IA i 3
annaabi.ee 
