aastal. Liigid Loomadest elavad niidul metskits, metssiga, metsnugis, mink, rebane, kährik ja põder. Nähtud on ka ilvest ja talvel hunti. 546 liiki soontaimi 107 liiki sammaltaimi, 14 neist kuuluvad helviksammalde hõimkonda 35 liiki maismaatigusid 60 liiki pesitsevaid linde 2/3 Eestis looduslikult kasvavatest käpalistest Puisniidul elab mitmeid suurliblikate(418), ämblike, kärsaklaste(84) ja jooksiklaste liike. Niidul puuduvad dominantliigid. 76 liiki ruutmeetri kohta Kasvutingimused Lubjarikkad mullad Asub õhukese pinnakattega paekõvikul. Rohttaimede juured ulatuvad aluskivimisse. Tänu puudele on niiskusrežiim stabiilsem, temperatuur kõigub vähem ja tuul on nõrgem. Sellistes oludes ulatuvad aluskivimini nii rohttaimede kui ka sügavama juurestikuga puittaimede juured, millega seotud risosfäär lahustab kivimeid, muutes toitained taimedele kättesaadavaks. Koosluse püsimajäämine
38. Liigilise mitmekesisuse kirjeldamine dominantsuse-diversiteedi kõverate abil, kõver kui koosluse ,,sõrmejälg"; Dominantsuse diversiteedi kõver graafik, kust on võimalik välja lugeda mõlemat diversiteedi komponenti (liigirikkus ja ühtlus). Ohtruse järjekorras kantakse liigid x teljele. S liikide arv koosluses ja y-teljel on log-ohtrus. Nim ka koosluse sõrmejäljeks. Kõvera kuju näitab milline on koosluse ühtlus. Kui esinevad dominantliigid, on ühtlus madal. Mida pikem kõver seda liigirikkam kooslus. Jagunevad kolmeks: · Murtud kuju. Ressursid liikide vahel jaotunud juhuslikult, ilma et liigid jaguneks vähem või paremini kohastunuteks. Kokurentsivõitlusel ei ole olnud olulist rolli koosluse kujundamisel. · Sirge. Liigid paiknevad koosluses hierarhiliselt ja kõige tugevam liik on hõivanud mingi kindla proportsiooni
suhetest. Nimelt nende vastastikuste suhete pärast on kooslus midagi enamat kui lihtsalt organismide summa. Liikide arv kooslustes Üks moodus koosluste iseloomustamiseks on loetleda üles temasse kuuluvad liigid. See lubab võrrelda kooslusi omavahel liigirikkuse seisukohalt. Kuna aga enamasti mitte kunagi ei suudeta kirjeldada tervet kooslust, siis sõltub loetletud liikide arv sellest, kui palju võeti proove ja mis meetodil seda tehti. Kõige sagedasemad e. dominantliigid esinevad tavaliselt juba esimestest proovides. Ökoloogilisest seisukohast ei ole oluline mitte ainult liikide arv koosluses, vaid ka isendite hulk ja biomass erinevates liikides. Koosluste ruumiline jaotumine Täpsete piiridega kooslusi, kui neid eksisteerib, on väga vähe. Täpsena võib paista piir maismaa ja veekeskkonna vahel, kuid tegelikult see nii ei ole osa organisme liigub üle selle kindlana paistva piiri.
annaabi.ee 
