50.-60. aastate riietumisstiil Euroopas oli üsna ,,julge": pikk liibuv kleit, kostüüm või kitsa pihiku ja allapoole põlvi ulatuva koheva seelikuosaga. Laialdaselt kasutati mitmesuguseid kunstkarusnahkasid, läikivat prokaadi, atlassi ja sifooni. Lisanditeks - pikad sõrmikud sügava väljalõikega kleitide jaoks, lamedad käekotidning terava nina ja tikkkontsaga jalatsid. 1960. aastatel lähtuti monokultuurilise ühiskonna tõekspidamistest ja hariduse rolli käsitleti dominantkultuuri edasikandjana. Kooli põhifunktsioon oli kaasa aidata ühiskonnas toimuvatele poliitilistele protsessidele, kus dominantkultuur taastoodab end tänu majanduslikule, sotsiaalsele, rassilisele jm ebavõrdsusele. Valitses otsene side teadmise ja võimu vahel. Õpetajakoolituses väljendus see ainekesksuses ja liigses aktsendis klassiruumis toimetuleku tehnilistele aspektidele. Õpilaste erinevusi (tulenesid need isiksuslikest, rahvuslikest või sotsiaalsetest põhjustest) oluliseks ei peetud.
minimaalsed ja ühiskonnaliikmed on sarnanevad oma pühendumise poolest ühise heaolu loomisele; orgaaniline solidaarsus põhineb funktsionaalsel erinevusel, mis tuleneb ühiskonnaliikmete erinevast rollijaotusest. - Deviantsus hälbumine ühiskonnas valitsevate normide piirest ehk normidest kõrvalekaldumine. · Akulturatsioon - nähtus, mis ilmneb erinevate kultuuride esindajate kokkupuutel multikultuursetes ühiskondades ja siirdumisel vähemusrühma liikmena uude dominantkultuuri. Akulturatsioon tähendab vähemusrühma sotsiaalset, kultuurilist, majanduslikku ja poliitilist mugandumist (võõra) dominantkultuuriga. · Sotsialiseerumine on protsess, mille käigus inimesed õpivad teatud ühiskonnale/grupile omaste normide ja väärtuste maailmas mõtlema, tundma ja käituma. Sotsialiseerumine: õpetab, treenib, reguleerib laste ja täiskasvanute käitumist ajalis-kultuurilistes muutuvates suhetes; diferentseeritud vanuse, soo, etniliste
annaabi.ee 
