allapoole põlvi ulatuva koheva seelikuosaga. Laialdaselt kasutati mitmesuguseid kunstkarusnahkasid, läikivat prokaadi, atlassi ja sifooni. Lisanditeks - pikad sõrmikud sügava väljalõikega kleitide jaoks, lamedad käekotidning terava nina ja tikkkontsaga jalatsid. 1960. aastatel lähtuti monokultuurilise ühiskonna tõekspidamistest ja hariduse rolli käsitleti dominantkultuuri edasikandjana. Kooli põhifunktsioon oli kaasa aidata ühiskonnas toimuvatele poliitilistele protsessidele, kus dominantkultuur taastoodab end tänu majanduslikule, sotsiaalsele, rassilisele jm ebavõrdsusele. Valitses otsene side teadmise ja võimu vahel. Õpetajakoolituses väljendus see ainekesksuses ja liigses aktsendis klassiruumis toimetuleku tehnilistele aspektidele. Õpilaste erinevusi (tulenesid need isiksuslikest, rahvuslikest või sotsiaalsetest põhjustest) oluliseks ei peetud. Teadagi, et väärtushinnangud on tuletatavad sellest, mida inimene tegelikult usub.
Millised kehaga seotud tegevused on nn kohustuslikud eri ühiskonnas ja mis vabatahtlikud? Iga kultuur kirjutab ette reeglid, milline on normaalne keha ning kuidas ja mil määral seda normaalsuse piires muuta võib? vahel on muutmine kohustuslik. Vaadake üksteist kas ja kuidas olete oma keha muutnud? Kas see on normaalne ja miks? Kehakujundamine: Me kõik teeme seda, oluline on KUIDAS. Kuidas ühiskonna dominantkultuur seda aktsepteerib. Aktsepteeritud kehamuutmine: Vabatahtlik, Eestis nt juuste värvimine, piercing Indiviidi jaoks sunniviisiline, nt ümberlõikamine, mis on mõnes ühiskonnas kohustuslik *Fotol: hammaste töötlemine peitliga, et teha poisist mees Kehasotsiloogia seosed: · Indiviidile: o Üldised kohustuslikud muudatused//kultuur, religioon, keskkond ... o Vanusega seotud muudatused o Sooga seotud muudatused
annaabi.ee 
