Printsipaadile järgnes sõdurkeistrite aeg – 235-284 pKr. Rooma sõjaväest sõltus suuresti keisrite püsima jäämine, võim. Aeg, kus Rooma leegionite liikmed kuulutasid oma väejuhte keisriteks. 49 aastat – valitses 34 keisrit. 1/34-st suri loomulikku surma, ülejäänud võimuvõitluse tagajärjel. 284 aastal võimule saanud Diocletianus oli see, kes suutis lühikeseks ajaks korra Roomas taastada. 284 aastast alates räägitakse Rooma keisririigist kui dominaadist ehk hiline keisririik. Keisri poole pöördumisvorm – dominus et deus. Hilisel keisririigi ajal leidsid Roomas aset suured muutused: 1)Roomas tekkis probleem majanduses – tõsteti makse. Sellest ei piisanud – otsustati müntides vähendada väärismetalli sisaldust. Hõbemüntide asemel tulid hoopis hõbetatud vaskmündid. Hinnad tõusid – Rooma riigis toimus inflatsioon, raha väärtuse vähenemine toob kaasa hindade tõusu. Täisväärtuslikud kadusid täielikult käibelt
Codex Thedosianus ja nö Rooma õiguse kulminatsioon Corpus iuris civilis, millega püüti muu hulgas elustada klassikalise ajastu juristide loodud õigusteadust. Koolkondade kohta vt ka H. Siimets-Gross. Rooma õigusteaduse kujunemine ja õitseng. - Juridica. Nr 9, 2002) Põhimõtteliselt tegeleme meie eraõigusega ning peamiselt eel-klassikalise, klassikalise ajastuga. Niisiis riigivormide järgi vabariigi ja printsipaadi ajaga. Siiski dominaadist ka Justinianuse Institutsioonide ja Digestadega, mis aga kajastavad ka suuresti just eelklassikalist ja klassikalist ajajärku. Rooma õiguse allikad (vt ka E. Ilus. Rooma eraõiguse alused §§ 4, 5) Meieni säilinud Rooma õiguse peamiste allikate lihtsamaks tähistamiseks on mõeldud välja järgmine süsteem: Leges duodecim tabularum - Kaheteistkümne tahvli seadused kirjutatakse tavaliselt välja, oluline on lisada tahvli ja fragmendi numbrid (siin on eriti oluline märkida
annaabi.ee 
