Silikaattellise etteantud tihedusvahemik on 1700-1900 kg/m3. [1] Katsete põhjal saadud keskmine tulemus oli 1946 kg/m3. Saadud tulemus ei jää küll antud vahemikku, kuid selle lähedale. Vead võisid tulla näiteks tehtud ümardamisvigadest. Dolomiidi tiheduseks sain arvutuste teel 2183 kg/ m3. Allika [2] kohaselt peaks dolomiidi tihedus olema umbes 2840 kg/ m3 kuid allikas [1] väidab, et dolomiitsete marmorite tihedus võib kuuluda vahemikku 2000..2700 kg/ m3 ,antud juhul võis tegu olla dolomiitse marmoriga. Korrapärastest kehadest kõige tihedam oli terasest silinder, tiheduseks saadi 7109 kg/m3. Allika [3] põhjal on terase tihedus 7850 kg/m 3. See erinevus on tingitud õõnsusest etteantud terassilindris. Kõige väiksema tihedusega oli polüstüreen, 13 kg/m 3 kohta. Kirjanduse põhjal peaks selle tihedus jääma umbes samasse vahemikku (umbes 15 kg/m3), Poorsuse ja tiheduse omavahelist seost vaadeldes jääb silma, et mida tihedam on aine, seda väiksem poorsus
lõhedes · KeskDevoni veekihid levivad LõunaEestis eeskätt Gauja, Burtnieki ja Aruküla lademe liivakivis ja aleuroliidis (milledes esineb savi vahekihte ja lääsi). Vesi liigub vettandvate kivimite poorides ja ka lõhedes · KeskAlamDevoni veekihid levivad samuti LõunaEestis Pärnu ja Rezekne ning Til1e lademe peeneteralises nõrgalt tsementeerunud liivakivis ja aleuroliidis, milles esineb savikaid ja dolomiitse tsemendiga liivakivi vahekihte 5 · SiluriOrdoviitsiumi veekihid on oluliseks veevarustuse allikaks pea kogu Eestis.Põhjavesi levib Siluri ja Ordoviitsiumi ladestu lubjakivis ja dolomiidis, milles esinevad savikama koostisega vahekihid · OrdoviitsiumiKambriumi veekihi põhjavesi levib peaaegu kogu Eestis Alam
karstunud ja lõhelises dolomiidis ning lubjakivis. a) ülem-Devoni (D3) põhjaveekogumi seirejaamad KeskDevoni veekihid levivad LõunaEestis eeskätt Gauja, Burtnieki ja Aruküla lademe liivakivis ja aleuroliidis (milledes esineb savi vahekihte ja lääsi). a) kesk-Devoni (D2) põhjaveekogumi seirejaamad KeskAlamDevoni veekihid levivad samuti LõunaEestis Pärnu ja Rezekne ning Tille lademe peeneteralises nõrgalt tsementeerunud liivakivis ja aleuroliidis, milles esineb savikaid ja dolomiitse tsemendiga liivakivi vahekihte. a) kesk-alam-Devoni (D2-1) põhjaveekogumi seirejaamad SiluriOrdoviitsiumi veekihid on oluliseks veevarustuse allikaks pea kogu Eestis. Põhjavesi levib Siluri ja Ordoviitsiumi ladestu lubjakivis ja dolomiidis, milles esinevad savikama koostisega vahekihid. a) SiluriOrdoviitsiumi (S-O) Läänesaarte põhjaveekogumi seirejaamad b) SiluriOrdoviitsiumi (S-O) põhjaveekogumi Devoni kihtide all seirejaamad
· Härma müür Piusa jõe ääres kalda kõrguse suhtes on see kõrgem kui Taevaskoja, ühest hetkest suure kaldega paljand · Mustoja mõhnastik, Meenikunno raba, Nohipalu järved, Ilumetsa ja Tsõõrikmäe meteoriidikraatrid · Aluspõhja moodustavad Gauja ja Amata lademe liivakivid sealt pärineb ka klaasiliiv, ei sisalda rauda Irboska lavamaa · Suurem osa Venemaal · Maastikuline eripära on Ülem-Devoni Plavinase lademe dolomiitse lubjakivi maapinnalähedus · Meremäe ümbruses Lõuna-Eesti ainuke karstiala · Tulenevalt aluspõhja lähedusest on mõned nähtused teistmoodi: taluhoone Tiirhanna külas (lubjakivist), Marino karjäär lubjakivist, Irboska kipsikaevandus (kips läks põldude lupjamiseks) Valga nõgu · Negatiivne pinnavorm · Kõrgustikevaheline nõgu · Kasutatud ka nime Väikese Emajõe orund ja Valga nõgu
annaabi.ee 
