mustaks värvitud puitkilpidega, mida kattis klaas. Nii moodustus ribiline fassaadimuster, mis andis hoonele selge ja kindla rütmi. Kadrioru kohviku eeskujuna on Herkel maininud Soome arhitekti Toivo Korhoneni Tampere ülikooli ühiskonnateaduste instituudi moodsat, pikaks venitatud korpusega ehitist, mida ta oli näinud 1964.aastal Soome reisil. Kadrioru kohvikule lisasid looduslähedust madalad paekivimüüritised, majaalune ruum oli kaetud dolomiitplaatidega, mis määrasid maja juurde kuuluva kontrollitava ruumi, ilma et oleks vaja olnud piirdeid. Dolomiitplaadid jätkusid fuajeede põrandatel, sidudes nii sisemuse välisega. Kerge kohvikutrepi seinaks oli dekoratiivne klaasplokkidest sein, mille autor oli klaasikunstnik Aet Andresma. 1990.aastatel hakkas legendaarne kohvik kiratsema, selle ruumidesse topiti mitmeid kauplusi. Selle asemel, et hoone stiilse kohvikuna taas üles töötada, otsustati maja hoopis lammutada.
välimiste pindridadena, või siis jäetakse fassaaditelliste ja seina põhimüüritise vahele õhuvahe, mis ladumise käigus täidetakse mineraalvattmattidega. Fassaadipind vuugitakse ladumise käigus või hiljem puhta vuugiga. Seina ladumisega samaaegselt ning põhimüüritisega seotises saab paigaldada õhemaid klombitud faktuuriga või hööveldatud välisservaga dolomiidist fassaadiplaate, samuti klombitud välisservaga paekive. Vooderdamine dolomiitplaatidega. Põhiliseks voodriplaadiks Eestis on dolomiitplaadid, mida toodetakse Saaremaa dolomiidikarjääridest. Plaatide põhimõõtmed on 20x40 cm ja paksus 2,5 . . .3 cm. Voodriplaate saab toota ka muudest kivimitest, näiteks graniidist, marmorist jne. Plaadid kinnitatakse seinale metallankrutega tavaliselt pärast põhimüüritise ladumist. Plaadid ankurdatakse seinale kinnitatud püstvarraste või seina sisse kinnitatud ankrute külge. Püstvarraste
annaabi.ee 
