dolomiiti, glaukoniiti, püriiti, raudoksiide ja-hüdroksiide. Paljudes Eesti lubjakivides on rikkalikult kivistisi, organismide ja nende elutegevuse jälgi, näiteks põhjaeluviisiga loomade roomamis-ja kaevumisjälgi. Lubjakivi värvus oleneb lisanditest ja võib varieeruda valgest või kollakashallist kuni rohekani. Enamik dolomiite on tekkinud lubjakivi dolomiidistumisel:settesisete protsesside toimel on kaltsiit asendunud kaltsium-magneesium kaksiksoola,dolomiidiga. Puhas dolomiit on looduses haruldasem kui dolomiidistunud lubjakivi. Eelised: *Kvaliteetselt töödeldud lubjakivil on pikk kasutusiga. *Dekoratiivsus. kulumis-ja külmakindlus. *Peaaegu piiramatu mustri-ja värvivalik. Puudused: *Kuna lubjakivi on suhteliselt pehme ja vettivam,siis tuleks eelistada sisetingimusi, välistingimustes peab lubjakivi olema sademevete eest kaitstud. *Eesti niiskes ja märjas,rohkete kummels, sulamistsüklitega kliimas tekivad
Paraadse katuseterassi- hajumisväljaku all paikneb 300 vaatekohaga jäähall. Kompleksis asuvad veel kohvik, tantsu- ja keeglisaalid. Peasaalis on spetsiaalsed lavaseadmed, laes akustilised ekraanid ning prozektorid. Amfiteatri välisperimeetri kohal rõdul on kabiinid ajakirjanikele ja tõlkidele, helistuudiod ning tehnoruumid. Linnahalli viimistlus on rõhutatult tagasihoidlik, ehitusmaterjalide valik on napp. Välis- ja siseseinad on dolomiidiga vooderdatud. On kasutatud ka monumentaalseid raudbetoonist viimistlusdetaile; garderoobi piirded on liimipuidust. Domineerivad hall, sinine ja roheline toon. Peasaali lage kannavad kaks paari võimsaid 60-m sildegga eelpingestatud terasferme ja nendega risti paigutatud abifermid. Analoogilised on ka jäähalli
Kaltsiidi eristamiseks on kindel võte 3% soolhappe (HCl) lahus. Tilgutades seda kristallidele, veel parem peenestatud pulbrile, hakkab see "keema" ehk eraldama mullikesi. Toimub keemiline reaktsioon kaltsiidi ja soolhappe vahel, mille käigus eraldub CO2. Juhul kui mineraal on siiski nii pehme, et saab nõelaga kriipida (proovige kristallitahkude peal), kuid nõrgas happes ei "kee", siis võiks proovida 10% soolhappes kuumutamist. Kui ilmuvad mullid, on tegu dolomiidiga, mis on kaltsiidist inertsem ja vajab reageerima hakkamiseks soojendamist. 56. Tänapäevase Maa sisesoojuse allikad? Allikateks on planeedi akretsioon, gravitatsiooniline liigendumine, loodete protsessid, radioaktiivsus. 57. Maasisese soojusvoo avaldumisvormid. Avaldumisviisid: vulkanism, sügavusega tõusev temperatuur (geotermiline aste). Soojus kandub edasi konduktiivselt ja konvektiivs 58
annaabi.ee 
