Hitleri välispoliitika 1933-1936 · 1930. aasta keskel oli Hitleri välispoliitika vägagi mõõdukas. Pidas pidevalt "rahukõnesid", andis desarmeerimis- või/ja sõjavägede arendamise "laega" seotud lubadusi. · Samas taandus Saksamaa siiski 19.09.1933 desarmeerimiskonverentsilt ja astus Rahvasteliidust välja. · Esimese välisriigina sõlmis Hitler 1934 mittekallaletungilepingu Poolaga. · 25.07.1934 tapsid Austria natsid kantsler Dollfussi, millele järgnes Saksamaa diplomaatiline konflikt Itaaliaga. · 16.03.1935 kuulutas Hitler välja üldise sõjaväekohustuse taaskehtestamise ja Saksamaa taasmilitariseerimise. Inglismaa ja Prantsusmaa protestid jäid nõrgaks. · 18.06.1935 Inglise-Saksa kokkulepe Saksa laevastiku küsimustes õnnestus Hitleril välja kaubelda oluliselt suurem "kvoot" ning lõhkuda nn. Streza rinne. · 25.10
liituda, esialgsed rahvahääletused viitavad sellele, ent edasistele referendumeile tehakse takistusi; koalitsioonivalitsused parem- ja vasakpoolsete parteide vahel; 1922. varjatud kodusõda sotsiaaldemokraatide ja kodanlike parteide vahel; hüperinflatsioon; 1930nda aasta valimistel saavutasid suurima edu sotsiaaldemokraadid; 1933. aastal haaras võimu Engelbert Dollfuss, kes saatis laiali parlamendi, surus maha sotsialistid ja asus diktaatorina valitsema; pärast Dollfussi mõrvamist 1934. aastal asus võimule austrofašistlik, ultrakonservatiivne katoliiklik Vaterländische Front; ainuparteirežiim kestis kuni Anschlussini; 1945. asusid Austriat tsoonidena administreerima liitlasväed; valimistel tuli võimule sotsiaaldemokraatide ja kristlike demokraatide koalitsioon; 1940ndate lõpul majandusprobleemid, isegi nälg; saab abi Marshalli plaanist; kantsler Julius Raab ajab pigem neutraliteedipoliitikat; 1955
annaabi.ee 
