Autorite hinnangul viitavad sedavõrd suured lahknevused ühinemise mõjus uute omavalitsuste finantsolukorrale sellele, et ühinemised olid finantsaspektist halvasti ette valmistatud. Usun, et oma õpingute raames koostatava magistritööga suudan tulevikus ühinevatele omavalitsustele anda konkreetse kaasuse ja süsteemse lähenemise ühinemiste põhjalikumaks finantsanalüüsimiseks enne ühinemisotsuste tegemist. 13 Marshall, N., Witherby, A., Dollery, B. (1999). Management, Markets and Democracy: Australian Local Government Reform in the 1990s. Local Government Studies, vol 25, no 3, pp 3457. 14 Katsuyama, B. (2003). Is Municipal Consolidation the Answer? (or ... Is Bigger Always Better?). Municipal Reseach News, pp 15. http://www.core2012.net/wp-content/uploads/2012/06/Municipal-Research-Summer- 2003.pdf (18.05.2013). 15 Southwick, L. (2012). Economies of Scale in Local Government: General Government Spending
Ideaalis peaksid reformi viisid olema kooskõlas eesmärkidega, mis lubaks seada asjakohased ootused võimalikele tulemustele. Paraku neid aspekte tihti ei tajuta ning reformi eesmärke ei osata kokku viia õigete instrumentidega. Ühinemiste eesmärgid ja tulemused võib jagada kolmeks. Kõige levinumad on instrumentaalsed eesmärgid ja tulemused, mis seonduvad ennekõike majandusliku efektiivsuse, see on mastaabi- ja mahuökonoomia saavutamisega (Keating 1998; Dollery, Crase 2004; Christoffersen, Larsen 2007). Soovitakse luua sünergia ja saavutada kriitiline mass nii eelarvelisi kui ka kompetentsuse ressursse, et kujundada uusi strateegilisi arenguid. Teiseks seatakse ühinemise eesmärgiks omavalitsuste sisestruktuuri muutused. Need hõlmavad omavalitsuse sisemist integreerumist ja tasakaalu loomist erinevate toimijate vahel, kaasa arvatud kodanikuühenduste kaasamine ja võimestamine ning muutused volinike rollides, samuti volikogu ja valitsuse suhetes
annaabi.ee 
