Lisa 1). Nganassaanid on põhjapoolseim Euraasia põlisrahvas. Taimõri poolsaare põhja- ja keskosas on peamiselt külmakõrb ja lõunas tundra. Suvel on maksimaalne temperatuur +13°C, talvel on keskmine temperatuur alla -30°C. (The Nanganasans, 2018; Nganassaanid, 2018) Enne paikseks jäämist rändasid nganassaanid Pjassino, Dudõpta, Boganida, Heta jõest lõunas Taimõri järve ja Bõrranga mägismaani põhjas. Nganassaanid jagavad oma territooriumi Dolgaanidega. (The Nanganasans, 2018) 3.3 Nganassaani keel Nganassaani keel kuulub uurali keelte samojeedi filiaalile ning koos neenetsi ja eenetsi keeltega moodustab põhirühma. Keeles on kaks eristatavat murret: Avami või läänemurre ja Vadejev, Khatanga või idamurret. Murretel on väikesed erinevused häälduses. Ühe murde kõneleja suudab teist hästi mõista. (The Nganasans, 2018)
Naised töötavad külades õmblustöökodades ja toodavad põhjapõdranahksete riideid ja suveniire. SOTSIAALNE ORGANISATSIOON Nganassaanid jagunesid klannideks, kus olid keelatud abielud sugulastega nii ema- kui isaliini arvestuses kaks-kolm põlve tagasi. Nganassaanide bilineaarne eksogaamia on samojeedide seas erandlik. 20. sajandi keskpaigani sõlmisid nganassaanid harva teiste rahvaste esindajatega abielusid: üksikutel juhtudel vaid eenetsite, neenetsite või dolgaanidega. Pärast paikseks jäämist 30 aastat tagasi on massiliselt kasvanud segaabielude arv just dolgaanide ja venelastega: nganassaanide omavahelisi abielusid on koguarvult vähem kui nganassaanide abielusid teiste rahvaste esindajatega. USUND Nganassaanide samanistlik-animistlik usund toetub vastastikkuse ja tasakaalu ideele inimeste ja üleloomuliku ilma vahel, mis haarab endasse sotsiaalse ja ökoloogilise mõõtme sarnaselt teistele põhjarahvastele. Tasakaalu idee
annaabi.ee 
