Siiski ei saa me muuta oma geaograafilist paiknemist. Olles Euroopa idapoolsemaid piire ning suure Venemaa ideaalne aknake vaatamiseks Euroopasse, ei ole võimalik alahinnata meie välispoliitilisi suundumusi ning julgeoleku küsimust selle osana. 7 Eesti välsipoliitika näib olevat suhteliselt olematu. Lisaks Välisministeeriumi lehel olevale viiele punktile eksisteerib reaalne vajadus täiendavate põhjapanevate dokumetide ja tegevuskavade väljatöötamiseks. Siinkohal seisab Eesti oma väiksuses silmitsi robleemiga ressursside puudumises, seega tuleks hinnata, kas jätkata samade suundadega välispoliitikas või suunata rohkem ressursse ning keskenduda kasumlikele ja põletavatele temaatikatele. Kasutatud kirjandus Kirna, C. (2013). Eesti välispoliitika tulevikuväljavaated. Acta Politica Estica nr 4/ 2013. Mihkelson, M. (märts 2015. a.). Eesti vajab aktiivsemat välispoliitikat. Diplomaatia.
õnnetuse toimumise päevast ning esitama raporti Tööinspektsioonile allkirjastatult. Kui uurimise käigus selgub, et tegemist ei olnud tööõnnetusega, koostab tööandja akti, milles kirjeldab vabas vormis õnnetusjuhtumi asjaolusid ja esitab uurimise lõpetamise põhjuse. Akti allkirjastavad tööandja esindaja ja töökeskkonnavolinik, tema puudumisel töötajate usaldusisik. Nii tööõnnetuse raport kui ka akt koostatakse kolmes eksemplaris, millest üks eksemplar jääb tööandjale. Dokumetide teised eksemplarid esitab tööandja Tööinspektsiooni kohalikule asutusele ja kannatanule või tema huvide kaitsjale 3 tööpäeva jooksul pärast õnnetuse uurimise lõpetamist. Tööandja uurib kõiki tööõnnetusi ning koostab alati raporti, sõltumata tööõnnetuse raskusastmest. Tööõnnetuse teatis esitatakse ainult raskete ja surmaga lõppenud tööõnnetuste puhul.Kui tööõnnetuse tagajärjeks on surm või nähtavalt raske vigastus, tuleb õnnetusest