30. Andrus Kivirähki looming (,,Rehepapp" jm) Suurmeister, koomiline talent. Fiktiivsemad kangelased: Ivan Orav, Rehepapp, Lote. Följetonistlik stiil. Suhestumine võõra tekstiga, ajalookirjanduse paroodia. ,,Ivan Orava mälestused ehk Minevik kui helesinised mäed" (1995) teksti tegemine algab võõraste tekstide ülekirjutamisest, varasemate stiilidega mängimisest. Ajalooraamat, kus on pildid juures. Hüperboolidega mängimine. Koomiliselt seob reaalsust, dokumentaalsust muinasjutuloogikaga. ,,Rehepapp ehk November" (2000) koomilises võttes kirjutatud. Konseptuaalsed ajaloo ülekirjutused, nagu ka ussisõnad. Näitavad, et ajalugu oli selline, aga tegelikult oli ajalugu hoopis midagi muud. Kogu koomilise mängu juures oskus stiililiselt mängida. Rehepapis paneb kokku eestlastliku narratiivi, aga ka teise keele, mis tuleb lumememme kaudu. Teisi keele kaudu tsiteerib otse Shakespeare'i
Unt ei saa koolipoisina rääkida paljudest asjadest, kuna HKK teksti taga peame nägema üht suurt ja olulis lugejat kirjandusõpetajat Vello Saaget, kes on nii Undi kui teiste 8 keskkoolis käinute suur inspireerija ja julgustaja. Unt kirjutab nii nagu koolipoiss ikka nagu õpetajale meeldib. BIÖ Undi viimane romaan. Selles on juttu saksa teatrilavastajast ja teoreetikus Brechtist, kelle elust on valitud episood, mida Unt dokumentaalsust ja fiktsionaalsust segades esitab. See on episood, kui Brecht on Soomes maapaos koos Brechtiga saabuvad sinna tema naine, tema armuke ja tema sekretärist armuke. Unt kujutab, kuidas see seltskond suhtleb soome kultuuritegelastega. Suur osa tekstis Brechti enda monoloogid erinevatel teemadel. Seegi raamat sisaldab hulgaliselt erinevaid muid dokumente ja muud tüüpi kirjutusi. Narratiivi vahele asetab Unt mitmesugust ennekõike eesti ajaloost rääkivaid tekste ja dokumente, mh
annaabi.ee 
