nimetada kordagi, aga see kaardistatakse täpselt ja selles võiks ära tunda Valga linna, kus Uibopuu koolis käis. Asta Willmann Willmann jõudis kultuurilise tegevusega kokku puutuda juba 1930ndate Eestis "Peotäis tuhka, teine mulda" eesti kirjanduse kõige pikem armastusromaan Ilmar Jaks 1949 "Saaremaalt Leningradi" sai pagulasringkonnas tuntuks, äratas tähelepanu, erineb sellest laadist, mis ta hiljem kasutab. See on dokumentaalsest ainest läbikirjutatud teos, väga noore mehe lähiaja memuaarid, aga kindlasti mingisugust üldisemat tähelepanu tõukas tagant ka see, et I. Jaksi teekond pagulusse oli veelgi eripärasem. Jaks põgeneb Leningradist Soome kaudu Rootsi. 1963 "Eikellegi maal" Elin Tooma 1969 "Lotukata" Helga Nõu 1969 Tiiger Tiiger keskendub noorte inimeste elule Enn Nõu On kahtlusi, kas Enn Nõu kirjutamiskindlus on esimestes tekstides nii välja kujunenud.
see väga täpne, aga ta ei jutusta nendest asjadest, mis pole talle oluline või ta ei soovi avaldada. Mis oli Baltikumi vallutamise taga? Kes oli see jõud, kes seda korraldas? Bremeni ministerieedist oli juba juttu. Traditsioonilisemates käsitlustest on pigem nähtud Liivimaa vallutamist palju suuremates seostes, juhtitud tähelepanud paavstidele kui suunavatele jõududele, mis pole aga niivõrd õige. Teiseks see, et eriti dokumentaalsest materjalist ilmneb paavstide sage seisukoha võtmine Liivimaa kohta - vastused taotlustele, mis tulid koha pealt, mõlemad konkureerivad pooled taotlesid oma soovidele heakskiitu. Kindlasti ei saa Liivimaa ristisõdade taga seisva isikuna näha ka keisrit - keisrite poliitiline seotus Põhja-Saksamaaga oli 12. saj juba nõrgenenud. Hüpoteesina on siin välja pakutud erandina Otto IV-t, imogoloogilises plaanis oli keisrile oluline olla ka ristisõja juht. Diskuteeritud,