Rahvusvahelised doktriinid ja plaanid (1945-1995) Trumani doktriin ehk pidurdamisdoktriin 1945. a. kevadel esitas NSV Liit territoriaalseid nõudmisi Türgile, vaatamata sellele, et see riik oli II maailmasõjas jäänud erapooletuks. Kreekas, kus oli ennistatud sõjaeelne valitsus, algatasid sealsed kommunistid 1946. a. lõpul valitsusevastast kodusõda. Sealjuures said nad relva ja rahaabi NSV Liidult. Türgipoolsed territoriaalsed loovutused ning Kreeka muutumine kommunistlikuks oleks tähendanud NSV Liidu sõjalist kohalolekut Vahemerel. See aga oleks olnud lääneriikidele pidev ähvardus (kujutage ette Euroopa kaarti) ning oleks sisuliselt tähendanud, et Euroopa oleks langenud NSV Liidu mõju alla. Seoses Kreekat ja Türgit, laiemas plaanis aga kogu Euroopat ähvardava Nõukogude ekspansiooniga, tegi USA president Harry Truman 1947. a. märtsis Kongressile ettepaneku osutada neile riikidele majanduslikku ja sõjalist abi. Sel puhu...
NSVL ja tema liitlased mood sotsialismi leeri, mis kuj prst II MS lõppu. Punaarmee toetusel ja julgeolekuorganite abil tulid kommunistid võimule Rumeenias, Bulgaarias, Poolas, Tsehhosl, Ungaris, Jugosl, Albaanias, Ida- Saksam., Hiinas, Põhja- Vietn., Põhja-Koreas. 1959 tuli võimule Kuubas. Külm sõda väljendus luuretegevuses, ideoloogilises võitluses ja propakandas, võidurelvastumises, doktriinides ning konkreetsetes konfliktides riikide vahel. Sotsialismi leeri liigid mood maj org VMN. See eksisteeris 1949-1990. Sõjaline org oli VLO,NL ja Ida- Euroopat ühendav sõjaline ja poliitiline plokk. VLO loodi vastuhakuks NATOLE. Võidurelvastumisel oli kõige olulisem relv nn strateegiline relv, milleks loeti kaugtegevusulatus relvi, mis võimaldavad anda vaenlasele lööke tema sõjaliste või poliit võimuallikate pihta
läbi läinud. Teoorias tunnistatakse praeter legem määrusteks küll neid, mis lahendavad enesekorralduslikke küsimusi (sisekord jne). Ainsana on praeter legem tunnustega tegemist kohaliku elu küsimuste lahendamisel ja teine on enesekorralduslikud määrused (ainult tunnusedon). Contra legem määrused — muudavad kehtivat seadust. Neid ei peeta heaks demokraatlikes õigussüsteemides, kuigi contra legem määruste doktriinides on ka olemas nn lubatud riived. Üks lubatud riive on: kui contra legem määruse säte ei ole vastuolus kehtiva õiguse antud valdkonna eesmärgiga, vaid teeb selle eesmärgi realiseerimise selgemaks ja efektiivsemaks, siis on see lubatud. Tihti kasutatakse määrusandlusõigust erisituatsioonides, et saaks anda kiirema lahenduse (isegi Asutava Kogu valitsemise ajal). Meil antud situatsioonis tänapäeval ei ole contra legem määruste andmise võimalust.
annaabi.ee 
