organisatsioonist, mis on võrdne kogu õigusliku organisatsiooni jaoks ning mis sätestab võimu monopoli mõne isiku või organi poolt. J. Lock oli arvamusel, et õiguse "valitsemisest" kujutab endast riiki, kus kehtib seaduse ülimuslikkus ja kus tuttustatakse inimese loomuõigusi ja vabadusi. Ta oli arvamusel, et võimu osad peavad olema lahus. Sarnanevalt Aristoteleseleon on ka J.Lockil võimude struktuuri aluseks ülessannete jagunemine võimude vahel. Lock esitas seaduslikkuse doktoriini. See on tervikuna klassikaliselt liberaalne. Ta oli arvamusel, et inimeste vabadus nn organiseeritud ühiskonnas seisneb selles, et kõigi jaoks eksisteerib üldine reegel. Üldine reegel, mis on loodud seadusandliku võimu poolt. Inimesed on vabad otsustama, kas soovivad seda reeglit järgida ja see ei sõltu teise inimese tahtest. Prantsuse jurist Motesquie oli veendumusel, et võimude lahusus ei ole lihtne ülessannete jaotus
Rahareformi ja järsu elatustaseme tõusuga tekkisid toidu- ja tarbekaupade puudused. 1941. a vallutas Saksamaa Eesti. Eestlased ei saanud tagasi iseseisvust ja pidid varustama Saksa armeed. Seati sisse range kontroll kõigi eluvaldkondade üle. Hiljem tuli punaarmee taas tagasi, paljud eestlased põgenesid välismaale. Külm sõda Külm sõda leidis aset USA ja NSV Liidu vahel, haarates kaasa ka teisi riike. Sõda sai alguse 1947. aastal, kui USA president Harry Truman avaldas oma Trumani doktoriini. Üheks sõja põhjuseks oli kindlasti ka Berliini blokaadi. Sõda kestis üle 40 aasta. Kuid see ei olnud tavaline sõda, kus sõditi rindel. See oli kõikehaarav poliitiline sõda, kus sõdisid kahe vastandliku maailmavaate esindajad. Vaenutsevad pooled üritasid üksteist üle trumbata paljudes valdkondades, näiteks relvade tootmises, majanduse arendamises, mõjuvõimu laiendamises, propagandas, teaduselus jne. Mõjuvõimu laiendamiseks
annaabi.ee 
